- •Kannatanu/haige seisundi hindamine
- •1. Esmane üldine hinnang
- •2. Objektiivse seisundi hindamiseks kasutatakse:
- •Teadvusehäired
- •Glasgow kooma skaala (gcs)
- •Ainevahetuslike koomade diferentsiaaldiagnostika
- •Šoki kliiniline pilt
- •Kannatanu viimine püsivasse küliliasendisse
- •Versoonte läbivoolutuse langus
- •Kannatanu asendid sõltuvalt vaevuste/vigastuse iseloomust
- •7. Elundite etapiline suremine
- •Verejooksu peatamine kätega
- •Verejooksu sõrmedega sulgemis kohad
- •Verejooksu peatamine žguti abil
- •Õhkrind, rindkere sulgemine õhkrinna korral
- •I rühm – eluohtlikud põletused:
- •II rühm – keskmise ohtlikkusega põletused
- •III rühm – väheohtlikud põletused
- •Põletuse astmed
- •Nahapõletuse ulatuse hindamise 9% reegel
- •Võõrkehad haavas, nahas/nahaaluses koes
- •Erinevate kehapiirkondade sidumine
- •Peahaavade sidumine
- •Vigastused mis võivad olla ohtlikud jäseme edasisele eluvõimele:
- •Vaakummadrats
- •Lülisamba vigastused
- •Vaagna- ja puusaluumurd
- •Soojusregulatsiooni häired
- •Organismile toimiv temperatuur sõltuvalt tuule kiirusest ja välistemperatuurist (tuule-külma indeks)
- •Sündroomid
- •Võõrkeha ninas
- •Võõrkeha kõris
- •Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
- •Kui elustamise ajal hakkab kanntanu oksendama, tuleb ta keerata kohe küliliasendisse.
- •Mürgistused
- •Vaseühendid
- •Vingugaas (co)
- •Narkojoobe sümptomid
- •Suurõnnetus
- •Isiku prioriteet
- •II transpordikategooria (Prioriteet II, kiire, märgistatakse kollaselt)
- •III transpordikategooria (Prioriteet III, mittekiire, märgistatakse roheliselt)
- •IV transpordi kategooria (Prioriteet IV, surnud, surijad - märgistatakse mustalt/siniselt/hallilt)
- •Päästemeeskonna otsustused sorteerimisel
- •Kannatanute prioriteedid sorteerimisel
- •Ravimid
- •Ravimid
- •Laeva apteegi nimekiri III c tööregioon (Eesti territoorium)
- •Ohtliku kauba apteek
- •Laeva esmaabivarustus
- •Valu rindkeres
- •Kõhuvalu põhjused
- •Korduv kõhuvalu
- •Kõhukoopa elundite haigused
- •Hingamisteede haigused
- •Südame- ja veresoonkonna haigused
- •Närvisüsteemi haigused
- •Malaaria vältimiseks manustatud ravimite registreerimise leht
- •1. Laeva nimi:…………………………………………………..
- •Kliinilised sümptomid troopiliste nakkuste diferentsiaaldiagnoosis
- •Ingvinaalgranuloom
- •Nakkushaige isoleerimine kollektiivist
- •Suukoopa patoloogia
- •Igeme verejooks
- •Kõrvahaigused
- •Võõrkeha kõrvas
- •Silmahaigused
- •Võõrkeha silmas
- •Võõrkeha silmast eemaldamine
- •Veenipunktsiooni komplikatsioonid
- •Ambu kott
- •Desinfektsioon
- •Laevahügieen
- •Aruanne laeva sanitaarsüsteemide seisukorrast
- •Haiguste kontroll ja ennetamine
- •Vaktsineerimine
- •Rasedus ja sünnitus
- •Veritsus tupest raseduse ajal
- •Laevapere liikmete ja reisijate meditsiinilise teenindamise žurnaali vorm psüühikahäired
- •Isiksusehäired
- •Malaaria profülaktika ja ravivahendite nimekiri
- •Põlveliiges
- •Hingamiselundkond
- •Seadusandlus
- •Veeseadus
Teadvusehäired
Teadvus on organismi ärkveloleku võime, võime tegutseda sihipäraselt, orienteeruda ajas, kohas ja enda isikus. Teadvuse häire on eelkõige seotud kas ajutüve või ajukoore kahjustusega. Teadvuse häired on:
Kvantitatiivsed – teadvuse selguse häire (pidurduse aste)
Kvalitatiivsed – teadvuse sisu häire, väärastunud teadvusseisundid
Lühiaegsed teadvusehäired
A. Mitteepileptilised
1. Lühiaegsed kerged teadvuse kaotuse hood
1.1 Nok-Daun – teadvuse kadu alla 10 sek
1.2 Nokaut – teadvuse kadu 10 sek ja enam
Minestus e. südame-vereringe kollaps
Aju transistoorne isheemia e. mööduv aju verevarustuse häire
Ajuvapustus
B. Epileptilised
Kvantitatiivsed teadvusehäired
Somnolentsus e. unisus – kergem teadvusehäire, mis sarnaneb väliselt normaalse unega. Inimene on äratatav sõnalise kontaktiga, pupilli ja neelamise refleksid on säilunud, vastab lihtsatele küsimustele ja täidab lihtsaid korraldusi, kontrollib pärasoole ja põie sulgurlihaseid.
Soopor – teadvuse väljendunud häire, kus vaimne ja füüsiline tegevus on taandunud miinimumini. On äratatav ainult tugevate korduvate ärrituste mõjul. Ärkamisreaktsioon avaldub silmade avamises ja lühiaegses pilgu fikseerimises, pupilli ja neelamise refleksid on säilunud. Sõnaline aktiivsus piirdub üksikute ebaselgete sõnadega, korraldusi täidab loiult.
Kooma on sügava teadvusetuse seisund, kus haige ei ole äratatav ja refleksid on pidurdatud. Põhjuseks on aju kahjustus mürgituste (eksogeensed mürgid ja ainevahetushäired), põletike (meningiit, entsefaliit, ajuabstsess) ja traumade, verevarustushäirete (ajuinfarkt), verevalanduste (ajusisene, aju kelmetevaheline), aju hapnikuvarustuse häirete (kopsuhaigus, vereringehäired, hüpovoleemia, hüpoventilatsioon) ajukasvaja tagajärjel.
Teadvuse hindamine
Ajukahjustus võib avalduda:
peavalus, pearingluses
iivelduses/oksendamises
topeltnägemises
pupillide suuruses, asümmeetrias, pupilli refleksi erinevus, reaktsioonis valgusele
veritsuses kõrvadest/ ninast
koordinatsioonihäiretes
kuklakangestus
teadvusehäiretes/teadvusetuses
halvatustes,
krampides/tõmblustes/lihastoonus
nahatundlikkuse häiretes (puute ja valutundlikkus)
hingamistüübi muutuses
Silmade avamine |
Sõnaline vastus |
Motoorne vastus valule |
|
|
|
Spontaanne - 4 |
adekvaatne kõne - 5 |
täidab käsklust - 6 |
kõnelemisele - 3 |
segane, desorienteeritud - 4 |
lokaliseerib valu - 5 |
valule - 2 |
ebaadekvaatne, mõttetu - 3 |
jäsemete äratõmme - 4 |
ei ava - 1 |
üksikud häälitsused - 2 |
paenutusliigutus - 3 |
|
ei tee häält - 1 |
sirutusliigutus - 2 |
|
|
ei reageeri - 1 |
