5. Terased
5.1. Kuidas liigitatakse terased lähtudes kasutusalast ja milline on nende C-sisaldus?
C<0,7% - konstruktsiooniterased, C- 0,2...0,7%
C>0,7% - töörisstaterased, C- 0,4...1,6%
eriterased (ainult legeerterased)
5.2. Millised on ala- ja üeeutektoidsede teraste strukluuriosad tasakaaluolekus?
Ala (C<0,8%) - F+P
Eutektoidterased (C=0,8%) - P
Üleeutektoidterased (C>0,8%) - P+T''
5.3. Millised on alateuktoidterase struktuuriosad ja nende tekketemperatuur?
F+P - toatemp, üle 727: F+A,A
5.4. Millised on ületeuktoidterase struktuuriosad ja nende tekketemperatuur?
P+T''- toatemp, üle 727 A+T'', A
6. Terase termotöötlus
6.1. Kuidas liigitatakse terased lähtudes termotootlusest (TT) ja milline on nende tüüpiline TT?
tsementiiditavad terased (kuni 0,25% C) - saadakse pind kõvadusega kuni 62 HRC
parendatavad terased (0,3...0,6% C) - saadakse sorbiitstruktuur, kõrge voolavuspiir, sitke materjal, pingete kontsentratsiooni suhtes madala tundlikkusega. Põhiline nõue - suur läbikarastuvus
nitriiditavad ja tsementiiditavad terased (0,1...0,2 või 0,3...0,4% C) - suur tugevus- ja voolavuspiir, suur pinnakõvadus
Tsementiitimine - pinnakihi rikastamine süsinikuga ja seejärel karastamine -> kõva ja kulumiskindel pinnakiht ja pehmem südamik
Parendamine - karastamine + kõrgnoolutus (kuumutamine kõrge temperatuurini, seisustamine ja aeglane jahutus)
6.2. Alaeutektoidterase (C45) struktuur ja k6vadus HRC peale karastamist, optimaalset noolutamist?
A -> M, kõvadus 60 HRC
6.3. Uleeutektoidterase (C110) struktuur ja k6vadus HRC peale karastamist, madalnoolutamist?
A -> M+T, kõvadus umbes 45...65 HRC
6.4. Kuidas karastatakse teraseid (Tp, valik koos p6hjendusega)?
Liigid: tava- (kuumutamine kogu detaili ulatuses) ja pindkarastus, laus- (jahutamine kogu detaili ulatuses) ja kohtkarastus
Tavakarastus:
Terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 või Ac3, et tagada austeniidi teke
seisustamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke
jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi laguproduktide (F ja T) teket
Karastustemperatuuri valik tehakse sõltuvalt süsinikusisaldusest:
alaeutektoidterastel (C<0,8%) üle faasipiiri Ac3 (täiskarastus) - kui kuumutaks üle Ac1 aga alla Ac3, siis säiliks struktuuris kõrvuti martensiidiga ka ferriit, mis vähendab terase kõvadust pärast karastust ja halvendab mehaanilisei omadusi pärast noolutamist
üleeutektoidterastel (C>0,8%) üle faasipiiri Ac1 (poolkarastus) - üle Ac1, siis säilib struktuuris lisaks martensiidile ka sekundaarne tsementiit, mis suurendab kõvadust. Kui kuumutaks üle faasipiiri Acm ehk teeks täiskarastuse, siis kõrgem temperatuur põhjustaks austeniiditera kasvu, mis omakorda tekitaks jämedamateralise martensiitstruktuuri, mis on hapram. Lisaks põleks pinnakihtidest välja süsinikku, mis vähendaks kõvadust.