Pneumaatilised võimendid.

1 – membraanisõlm

2 – kuulklapp

Toiterõhk antakse kambrisse A.

Sisendrõhk antakse kambrisse D.

Sisendrõhk mõjub ülemisele membraanile. Kui P_S suureneb siis üks membraanisõlm (1) läheb alla, kuulklapp avaneb rohkem ja väljund P_V suureneb. Kui P_S väheneb siis (1 B) rõhu mõjul, hiljem atmosfääri P_V väheneb.

Hüdraulilised võimendid.

S ellel skeemil on kaks astet:

– jaoturvõimendi

– kolbjaoturiga võimendi

Kui 1 nihutatakse vasakule siis rõhk läheb läbi kanali b juhtsilindri 2 parempoolsesse ossa.

Kolb 2 liigub vasakule ja sellega koos liiguvad kolvid 2;4;5;6. Avaneb kanal C ja kolb 7 liigub paremale. Läbi kanali D õli täitursilindri parempoolsest osast läheb väljalasku. Võimendustegur võib olla väga suur (näit.: mitu tuhat).

Täiturmehhanismid.

Kasutatakse reguleerimisseadeldise ümberpaigutuseks (mootorid). Neid nim. servomootoriteks. Dünaamiliste omaduste järgi jaotatakse neid kahte liiki:

P roportsionaalse kiirusega mootorid, neil väljundvõlli liikumiskiirus on võrdeline sisendsignaali (juhtsignaali) suurusega.

Siirdekarakteristiku järgi on näha, et kolbi ümberpaigutuse µ järgi selline mehhanism kujutab endast integreerivat lüli.

Tema parameeter võiks olla Ti integreerimisajakonstant. Kuid tegelikult sellist mehhanismi iseloomustatakse servomootori ajaga Ts – aeg mille vältel reguleerimisorgan paigutatakse ühest äärmisest asendist teise maksimaalse sisendsignaali mõjul.

Pideva kiirusega mootorid – nendel mootoritel väljundvarda ümberpaigutuse kiirus jääb konstantseks kui sisendisse antakse mootor mis ületab mittetundlikuse tsooni (delta).

Elektrilised täiturmehhanismid.

Neid kasutatakse väga laialdaselt, sest elekter on väga lihtne kätte saada. Elektritäiturmehhanismi koosseisu kuuluvad: elektrimootor, reduktor (pöörlemiskiiruse alandamiseks),väljundvõll millega ühendatakse reguleerimisklapp ja lisaseadmed.

Lisaseadmed: a) lõpplülitid. Ettenähtud selleks, et katkestada toiteahelad kui väljundvõll saavutab äärmise asendi. B) käsiajam. Selleks on vaja, et saaks väljundvõlli umber paigutada käsitsi kui mootor on välja lülitatud. See annab võimaluse teha katset ja häälestust käsijuhtimisel. C) tagasiside seade. See seade annab signaali väljundvõlli asendi järgi ja sellega võib teostada P reguleerimisseadust. D) väntvõlli asendi näidik. Mille järgi saab kindlaks määrata reguleerimisklapi asendit.

• Pöörete arvu järgi neid võib jagada: a) ühepöördelised,

2. mitmepöördelised.

Kahepositsiooniline el. Täiturmehhanism.

1. kontaktrõngas

2. liikumatu kontakt

3. liikuv kontakt

4. L1l2 – mootorimähised

5. C – mootori kondensaator

Mootor seisab kuni C₁ ja L₂ ahel on avatud, klapp suletakse. Avamisel lüliti S avatakse, tekib vooluahel. L₁ saab toidet läbi kontaktide 3 , 2 ja AV L₂ toide läbi C. Mootor töötab nihikliugur kontaktilt kontaktrõngale 3. Kontaktrõnga toiteahel jääb suletuks. Mootor töötab niikaua kui 3 saavutab teise liikumatu kontakti 2. Ahel katkeb ja mootor seiskub ja klapp avatakse S1 suletakse, siis mootor töötab saal viisil, 2 liikumatut asendit AV või suletud – kahe positsioonina.