- •1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon
- •2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid.
- •3. Kolloidsüsteemide puhastamine.
- •4. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused
- •9. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig
- •5. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine.
- •6. Kolloidlahuste osmootne rõhk
- •7. Laplace võrrandi tuletamine
- •Vt vihik
- •8. Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine
- •17. Elektrolüütide adsorptsioon
- •18. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades
- •19. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon
- •20. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(oh)3 või
- •21. Elektrokineetilised nähtused
- •23. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine
- •24. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel
- •25. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees
- •26. Koagulatsiooni ebakorrapärased read
- •27. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel
- •28. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest
- •29. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid
- •30. Poolkolloidid
- •31. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon
30. Poolkolloidid
Kui dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja temperatuurist (T0) nii
molekulaarse lahusena kui ka kolloidolekus, siis sellist süsteemi nimetatakse poolkolloidiks. Selles toimub üleminek:
C tõus
t
õeline
lahus kolloidlahus geel
T0 tõus
Sellises lahuses on nii molekulid kui ka mitsellid. Selline süsteem on polüdispersne – temal on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused. Sõltuvalt sellest, kas assotsiaadid on katioonse või anioonse iseloomuga, jagatakse poolkolloidid katioonaktiivseteks või anioonaktiivseteks. Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest enamkasutatavad ained.
31. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon
Seebi all mõistetakse ühealuseliste rasvhapete metallisooli. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates
teatud kontsentratsioonist. Sellistes lahustes on seep nii dissotseerumata molekulide (RCOOMe), ioonide (RCOO-, Me+), hüdrolüüsiproduktide (RCOOAMeOH) ja suurte agregaatide (xRCOOMe yRCOOH zRCOOH-Me+) kujul. Molekulide, ioonide, hüdrolüüsiproduktide hulk lahuses sõltub kontsentratsioonist, temperatuurist ja lahuses oleva aine iseloomust.
Kolloidne lahustumine ehk solubilisatsioon on omane vaid seepidele. Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse.
Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad
vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult. Kui sellises tahke ainega sarnanevas lahuses solubiliseerub vähesel määral mingit mittepolaarset ainet, näiteks süsivesinik dodekaani, siis muutuvad seebi kihikujulised mitsellid uuesti ümarstruktuurideks ja viskoossus väheneb tuhandeid kordi.
