1. Alternatiivne lahendus

Kolmandate riikide tööjõu sissetoomine lahendab tööjõu probleeme, kuid toob endaga kaasa palju rohkem sotsiaalseid probleeme, millest võib järeldada, et peaks otsima ka teisi alternatiivseid lahendusi. Eestis on väga palju pensionieas inimesi, kuid kui pensioniiga tõsta, siis jäävad inimesed kauemaks tööturule. Muidugi on seda mõistlik teha siis, kui üldine eluiga pikeneb, sest siis saavad inimesed olla ikka sama palju pensionil, kuid läheksid näiteks 2 aastat hiljem pensionile.

Võõrtööjõud tekitab enda rahva seas suuremat töötust, kuid kui kasutada ära töötust, siis peaks võimaldama enda töötutel rohkem ümberõpet teha. Kiiresti arenev tehnoloogia teeb täiskasvanute täiendõppe möödapääsmatuks nii töötajate kui ka töötute jaoks.

Eestis on täiendõppes osalevate töötajate osakaal palju väiksem kui mujal Euroopas.

Kutseharidus ei ole Eestis kuigi populaarne, aga sellise haridusega noori oleks vaja. Riik võiks kutsehariduse populaarsust tõsta, näiteks rohkem reklaamida, et noortel oleks piisavalt informatsiooni nende kohta. Eesmärgiks peaks olema ka koolide ja tulevaste tööandjate vahelise side tugevdamine. See looks noortel võimalust leida peale õpinguid kohe tööd ning tööandjatel saada töölisi.

Samuti võiks nendes valdkondades, kus töölisi vaja, maksta suuremat õppetoetust. Seda tehakse praegu näiteks IT valdkonnas, kus tudengitele makstakse suuremat stipendiumi.

Lastehoiuteenuste parandamine on ka üks alternatiivsetest variantidest. Mida kauem Naised jäävad lapse hooldamise tõttu tööturult eemale või on töötud, kuid mida kauem see kestab, seda raskem on neil sobivat tööd leida ka pikemas perspektiivis. Naised katkestavad oma karjääri lapse hooldamise tõttu mitmeteks aastateks, mille tõttu pakub naiste karjäär neile keskmiselt vähem võimalusi. Riiklikud toetused ja lastehoiuteenuste kättesaadavus mõjutavad naiste vanemapuhkusel veedetud aja pikkust. Kui riik parandaks lastehoiuteenust, siis jääksid naised kauemaks tööle ning neil oleks suurem võimalus karjääri edendamiseks.

Kokkuvõte

Referaadis arutatud küsimusele, kas tööjõud kolmandatest riikidest on lahendus, on leitud vastus, et see ei ole lahendus. Selliste järeldusteni on jõutud seoses sellega, et kolmandate riikide tööjõu toomisel on rohkem negatiivseid tagajärgi Eestile kui positiivseid.

Referaadi koostaja on ka arvamusel, et see pole lahendus, sest tema arust on negatiivsed tagajärjed palju tõsisemad kui positiivne mõju. Nagu referaadis selgus, siis peamiseks põhjuseks, mis tööandjad töölisi välismaalt tahavad, on vastava ala spetsialistide puudus ja oma riigi kallis tööjõud. Referaadi koostaja näeb paremat lahendust pakutud alternatiivsete variantide hulgas. Parim lahendus tööjõu puudulikkusele oleks oma inimkapitali ümberõpetamine ning riigi poolt nõutavasse haridusvaldkonnasse investeerimine. See vähendaks vajaminevate spetsialistide puudumist ning sellega omakorda konkurentsi töötajate järele, mis ei laseks tööjõu kulul kasvada.

Referaadi käigus selgus ka see, et kolmandate riikide tööjõu toomisele on takistuseks õiguslikud piirangud. Eestis ei oodata suures hulgas migrante ning seda on näha ka seaduslikust poolest. Eesti seadused piiravad kolmandatest riikidest tulnud tööliste arvu piirarvuga ja ka mitmete nõudmiste täitmisega. Kui Eesti kunagi jõuab olukorrani, kus võõrtööjõud on pääsematu tee, siis peaks kindlasti mõtlema seadusliku poole kergendamise ja leevendamisele.