3. Kangtüüpi regulaatori Woodward ug-40 tl koormuse piiramisseade sõltuvalt ülelaadimisõhu survest.

Ülelaadimisõhu rõhk Pk suunatakse sülfooni 13, mille külge on jäigalt kinnitatud klapp 16. Klapp 16 tüürib õli väljavoolu diferentsiaalkolviga 18 servomootori parempoolsest õõnsusest. Klapi 16 ja kolvi 18 vahele on paigaldatud jäiga tagasiside rolli täitev vedru 17. Servomootori kolvi 18 liikumine põhjustab profiilse nuki 20 liikumise. Õli rõhuga P suunatakse läbi drosseli 12 servomootori õõnsusest servomootori silindri parempoolsesse ossa, kust see läbi avatud klapi 16 voolab välja õlivanni, kolb 18 on teatud tasakaaluasendis. Juhul, kui Pk pole küllaldane seoses mootori vahetult peale mootori käivitumist nihkub klapp 16 paremale, surve kolvi 18 paremal pool kasvab ja see nihutatakse vasakule, vähendades vedru 17 pingust ja nihutades vasakule nukki 20. Igale ülelaadimisõhu rõhu väärtusele Pk vastab klapi 16, kolvi 18 ja nuki 20 teatud kindel asend.Nuki 20 nihkumine vasakule toob kaasa vedru 19 jõul ripatsile 10 kinnitatud rulli 21 liikumise üles. Hoob 24 pöördub koos teljega 22 ja pilu S poldi 26 ja telje 25 vahel väheneb. Pilu kadumisel telg 25 ja hoob 23, pöördudes ümber telje 22 tõukuriga 6 pöörab väljalülitushooba 3 ümber toe 4 vastupäeva ja hoova parempoolne ots tõstab sõrme 5 kaudu üles varda 2 kaudu siibri 1 asetades selle keskmisse asendisse, mille puhul servomootori kolvi liikumine peatub.Regulaatori väljundvõll 7 vänt 8 ja ripats 9

seisavad paigal ja järelikult on kehtestunud antud ülelaadimisõhu rõhule vastav optimaalne kütuse sissepritse. Pk kasvamisel piirang järk-järgult väheneb ja mootori pöörded hakkavad suurenema. Ülelaadimisõhu rõhu väärtused, mille juures piirangud mõjuvad, reguleeritakse vedru 15 pingusega reguleerimiskruviga 14.

4. Regulaatori Woodward pg tehnilised andmed, põhiseadmed ja lisaseadmed, nende ülesanne.

Regulaatori tähistuses täht P tähistab isodroomse tagasiside konstruktsioonilist lahendust, G on gouverner – regulaator, A – pneumaatilise juhtimisega, E elekrilise juhtimisega. Numbriline väärtus pärast tähti tähistab pöördemomenti väljuval võllil naela jala kohta.

Näiteks PSR PGA 12 koosneb põhi-, lisa- ja abiseadmetest.

Põhiseadmed on:

• võimendi

• mõõteseade, tajur

• servomootor (jõusilinder)

• korpus

Lisaseadmed on:

• pöörlemissageduse seadelüli

• reguleeritav jäik tagasiside

• mootorite paralleeltöö koormuse jaotusseade

• kütuse sissepritse piiranguseade etteantud pöörlemissagedusel

• kütuse sissepritse piiranguseade sõltuvalt ülelaadimisõhu rõhust

• koormuse piiranguseade

• koormuse piiranguseadme väljalülitusseade

• buusterservomootor

• koormuse signaalseade

• elektomagnetiline kaitseseade

• piirlüliti kontrollseade

Võimendi koosseisu kuulub õlipump, õli akumulaatorid ja osaliselt isodroomne tagasiside (isodroomi silinder 1, kolb 2 ja isodroomi (drosseli) nõel 3).

Mõõtelüli on monteeritud võimendiga ühte plokki. Mõõtelüli koosneb ristmikust 4, seadevedrust 5, vihtidest 6, survelaagrist (muhvist) 7 ja muhviga seotud isodroomi vööga 8 ja juhtvööga 9 juhtsiibrist 10 ning pöörlevast juhtsiibri silindrist 11.

Servomootor on regulaatori täiturmehhanism ja tagab väljundvõlliga 18 ühendatud küttelati ümberpaigutuse. Kasutatakse kahte tüüpi servomootoreid – jõuvedru - ja differentsiaalkolviga.

Vedav võll 13 paneb pöörlema mõõteseadme võlli ja läbi hammasratasülekande 12 juhtsiibri hülsi 11 ning hammasrataspumba. Õlipump võtab õlivannist õli ja annab selle surve all regulaatori süsteemi, surub kokku akumulaatori vedrud, tõstab üles akumulaatori kolvid ja avab kanali, mis laseb õli tagasi õlivanni. Selliselt hoitakse süsteemis pidevalt ühtlane surve. Regulaatori töö ajal mõjub läbi survelaagri (muhvi) 7 juhtsiibrile 10 ühelt poolt seadevedru 6 jõud, teiselt poolt pöörlevate vihtide 6 tsentrifugaaljõu poolt tekitatav vastassuunaline jõud. Nende vastandlike jõudude koosmõju määrab ära juhtsiibri 10 asendi. Kui jõud on tasakaalus, seisab juhtsiiber paigal. Paigal seisab ka servomootori kolb 15, kuna õlisurve poolt tekitatav jõud, mis mõjub kolvi alumisele poolele on tasakaalustatud jõuvedru 14 survega. Isodroomne tagasiside süsteem (isodroomi silinder 1 ja kolb 2, isodroomi nõel 3 ja juhtsiibri isodroomi vöö 8) ei toimi.

Diferentsiaalkolviga servomootor erineb jõuvedruga servomootorist selle poolest, et vedru osa täidab siin õli, mis antakse regulaatori õlipumba survepoolest püsiva survega servomootori kolvi (koosneb suurest (ülemine) ja väikesest kolvist) peale. Suure kolvi alumine pool on ühenduses isodroomi silindri 1 äravoolu (vasaku) poolega, väiksese kolvi alumine pool isodroomi silindri parema poolega.

Juhtsiibri 10 liikumisel alla õli regulaatori survepoolest suunatakse suurema kolvi alla ja samuti, nihutades isodroomi kolbi 2 paremale, väiksema kolvi alla. Jõudude erinevuse tõttu liigub servomootori diferentsiaalkolb üles suurendades kütuse sissepritset. Juhtsiibri ülespoole liikudes isodroomi silindri vasak pool ja servomootori suure kolvi alumine pool ühendub äravooluga ja püsiva surve tõttu kolvi peal liigub servomootori kolb alla vähendades kütuse sissepritset.

Lisaseadmete ülesanded

Pneumaatiline pöörlemissageduse seadelüli tagab seadevedru pinguse vastavuses kaugjuhtimissüsteemist tulevale juhtõhu rõhule.

Seadevedru 5 pingust muudab pöörlemissageduse hüdrauliline servomootor 19. Servomootori kolvi 21 asend määrab seadevedru pinguse 5, järelikult määrab ka pöörlemissageduse seade. Regulaatori survepoolest sattub õli pöörlemissageduse seade servomootori juhtsiibrisse 29. Kui juhtsiiber liigub allapoole, siis siibri juhtvöö 25 avab pöörlevas silindris (hülsis) 26 akna ja surve all õli läheb servomootori 19 kolvi 21 peale, kolb surub kokku servomootori vedru 20 ja liigub alla surudes kokku seadevedru 5, pöörlemissagedus suureneb. Kui juhtsiiber liigub üles, siis õli seadeservomootori silindrist ühendatakse õlivanniga, vedru lükkab kolvi üles ja seadevedru pingus väheneb, väheneb ka pöörlemissagedus.

Pneumaatiline pöörlemissageduse mehhanism tagab pöörlemissageduse täpse seadistuse. Pneumaatilise signaali diapasoon on üldjuhul 0,05-0,55 MPa.

Seademehhanism koosneb sülfoonist, mis toimib seadeservomootori juhtsiibrile 10 ja tagasiside süsteemist. Juhtõhu rõhk antakse kaugjuhtimissüsteemist sülfooni korpusesse ja sülfoon surutakse kokku. Stabiilse juhtõhu rõhu puhul sülfooni poolt juhtsiibrile rakendatav jõud on suunatud alla ja tasakaalustatakse tagasiside vedruga 42, milline on kinnitatud koba 31 ülemise otsa külge. Juhtsiiber 29 on keskmises asendis, seadeservomootori kolb 21 on liikumatu. Juhtõhu rõhu suurenemisel surutakse juhtsiiber 29 alla, õli sattub seadeservomootori silindrisse, mille kolb 21 liigub alla surudes kokku seadevedru 5. Tagasiside hoova 34 parem ots on kinnitatud seadeservomootori kolvi varre 23 külge, hoova teine ots on seotud vedruga 35, mis surub hooba pidevalt vastu reguleeritavat tugilaagrit 43. Seetõttu, kui seadeservomootori kolb 21 liigub alla, siis tagasiside hoova 34 parem ots liigub samuti alla ja pöörab hooba ümber tugilaagrit 43 päripäeva. Tagasiside hoova 34 vasak ots liigub üles, tagasiside vedru 42 venitatakse rohkem välja ja see koba 31 kaudu tõstab juhtsiibrit 29 ülespoole. Kui sülfooni poolt rakendatav jõud ja tagasiside vedru jõud tasakaalustuvad siis juhtsiiber 29 peatub keskmises asendis, õlivool seadeservomootori silindrisse lakkab, kolb 21 seiskub ja seadevedru 5 pingus vastab etteantud pöörlemissagedusele.

Juhtõhu rõhu vähenemisel toimub kõik vastupidises järjekorras.

Selleks, et kompenseerida seadevedru paisumist ja karakteristikute muutumist õli temperatuuri tõusmisel regulaatoris on tagasiside hoova 34 konstruktsioonis bimetall plaat, mis kompenseerib ümbritseva keskkonna ja õli t°muutumise nii, et pöörlemissageduse seade jääb muutumatuks.