- •1. Numbriliste (digitaalsete) seadmete kirjeldus.
- •1.2. Aluse q suuruse valik.
- •1.4. Loogika algebra funktsioonide kirjeldamine.
- •1.4.1. Üldist.
- •1.4.2. Lf suusõnaline kirjeldus.
- •1.4.3. Lf kirjeldus tõesuse tabeli abil.
- •1.4.6. Kuubi kompleksid.
- •3. Kombinatsioon – loogikaseadmed (kls).
- •3.1. Loogikaseadmete süntees etteantud baasi alusel.
- •2. Loogika seadmete minimeerimine.
- •2. 1. Lf minimeerimine Veitch`I diagrammide ja Karnaugh kaartide alusel.
- •3.3. Kombinatsioonloogika tüüplülitused.
- •3.3.1. Multipleksor (mux, ms).
- •3.3.3.2. Dekooder (dešifraator) dc.
- •6. Pooljuhtmäluseadmed .
- •6.1. Üldist, põhiparameetrid, liigitus.
- •6.5. Mäluseadme mahu suurendamine.
6. Pooljuhtmäluseadmed .
6.1. Üldist, põhiparameetrid, liigitus.
Info lühiajaliseks säilitamiseks eksisteerivad registrid. Kui infot on vaja säilitada pikemaks ajaks, siis kasutatakse mäluseadmeid (MS).
MS põhiparameetrid:
MS maht → bit. Ühe biti säilitamiseks on vaja elementaarne mälu element (EME).
MS maht: bittide arv või koodsõnade arv, näidates nende järkude arvu (8 – järguline koodsõna → bait).
210 = 1024 bit = 1Kbit
220 = 1048576 bit = 1Mbit
2) Mõiste: „MS organisatsioon“ → (N ∙ L)
kus: N – koodsõnade arv,
L – koodsõna pikkus (järkude arv).
Vastavalt siis MS maht: M = N ∙ L
Näide |
M = 32 ∙ 8 = 256 ∙ 1 = 256 bit
3) Pöördumise aeg – aja intervall tA küsitlusesignaali ja väljundsignaali vahel.
4) Aadressi tsükli aeg – salvestamise režiimis tCY (A)WR – minimaalne aeg, mille vältel signaalid peavad püsima juhtimissisenditel selleks, et toimuks garanteeritud info salvestamine.
4a) → analoogselt ka mahalugemise režiimi jaoks – tCY(A)RD .
MS kindla töö jaoks tuleb täita ajalised tingimused juhtimissignaalide kohta. Need tingimused on määratud:
tsükli ajaga tCY ;
toimingu ajaga tW ;
ilmumise ajaga tSU ;
säilimise ajaga tV .
tCY on aja intervall signaalide alguste (lõppude) vahel.
tSU , tV on aja intervallid juhtimissignaalide alguste ja lõppude vahel.
tW on juhtimissignaali kestvus.
Kiiretoimelisuse määramisel tuleb arvestada sellega, et enne info mahalugemist tuleb ta veel leida!
MS liigitus:
Püsimälud → ROM (read only memory).
Püsimälud lähtudes info sissekirjutamise võimalustest:
Mask – püsimälud;
Programmeeritavad püsimälud;
Reprogrammeeritavad püsimälud.
Muutmälud (operatiivmälud) → RAM (random access memory).
Staatilised – info on säilitatud, näiteks trigerites ja ta ei hävine mahalugemisel.
Dünaamilised – info pidevalt tsirkuleerib temale ettenähtud massiivis, hävineb mahalugemisel ja vajab pidevat regenereerimist.
6.2. Mäluseadme tüüpilised ajadiagrammid.
Salvestamise režiim.
tCY(A)WR – aadressi tsükli aeg salvestamise režiimis.
tW(CS) – valimise signaali kestus.
tW(WR) – salvestamise signaali kestus.
tSU(A-CS) – valimise signaali (CS) seadmise aeg aadressi (A) suhtes.
tSU(A-WR) – salvestamise signaali (WR) ilmumise aeg aadressi suhtes.
tV(CS-A) – aadressi (A) säilimise aeg peale valimise signaali (CS) mahavõtmist.
tV(CS-WR) – salvestamise signaali (WR) säilimise aeg peale valimise signaali (CS) mahavõtmist.
Mahalugemise režiim.
tCY(A)RD – aadressi tsükli aeg mahalugemise režiimis.
tA(A) – aadressi valimise aeg.
tA(RD) – mahalugemise signaali valimise aeg.
tSU(A-RD) – mahalugemise signaali (RD) ilmumise aeg aadressi suhtes (A).
tSU(RD-CS) – valimise signaali (CS) ilmumise aeg mahalugemise signaali suhtes (RD).
tW(CS) – valimise signaali kestus.
tW(RD) – mahalugemise signaali kestus.
tV(RD-A) – aadressi säilimise aeg peale mahalugemise signaali mahavõtmist.
6.3. Mäluseadmed ühemõõtmelise adresseerimisega.
Suvapöördumisega mälus iga biti jaoks on oma EME. Vajaliku EME leidmiseks on olemas struktuurid ühemõõtmelise (lineaarse) ja kahemõõtmelise adresseerimisega.
M = 16 → 4 ∙ 4 EME
DIi – infosisendid (in), DOi – infoväljundid (off), CS – kiibi valimine (chip select).
DC – aadressi dešifraator → tema abil valitakse kõik EME, mis asuvad maatriksi reas.
→ signaal
„mahalugemine“, info, mis oli säilitatud valitud EME-des, satub
väljunditele DO0...DO3.
→ signaal
„salvestamine“, info siinidelt DI0...DI3
läheb EME-desse.
MS mahu suurendamine → veergude arvu kasvuga!
Lahendus: sisend- ja väljundlülitite asemel tuleb kasutada vastavalt DEMUX ja MUX skeeme → „selektorid“.
MS maht on 256 ∙ 4. Igal mäluelemendil on kolm väljaviiku: 1) „in“, 2) „off“, 3) „CS“.
Kokku on 256 aadressit. Koodi osaga A4...A0 toimub maatriksi rea valik.
→ mahalugemine,
→ salvestamine.
EME valik toimub selektorite abil. Koodi osaga A7...A5 saab maatriksi reast valida vajalikud elemendid.
6.4. Mäluseadmed kahemõõtmelise adresseerimisega.
Kui on vaja organiseerida salvestamine – mahalugemine ühe biti kaupa, siis seda saab organiseerida kahemõõtmelise adresseerimisega struktuuri abil.
Iga EME omab kaht sisendit CS, CS2 ja kaht sisendit (väljundit) P1, P2.
Selleks, et valida vajalik EME, tuleb anda mõlemale sisendile CS1, CS2 aktiivsed loogikasignaalid.
MS võib töötada kolmes režiimis:
Info säilitamise režiim: EME sisend – väljund on väljalülitatud.
Mahalugemise režiim: EME info edastatakse MS väljundisse.
Salvestamise režiim: info MS sisendi pealt salvestatakse valitud aadressil.
MS maht:
kus: n = n1 + n2 → aadressi registri järkude arv.
Toodud skeemil oli:
M = 210 = 1024 → 1K
See vastas 10 – järgulise aadressi sõnale. Valitud on n1 = n2 = 5, seega maatriks on ruudukujuline. n1 → rea aadress (RA), n2 → veeru aadress (CA).
→ mahalugemine, EME „sisu“ lugemisvõimendi kaudu satub väljundtrigerisse.
→ salvestamine, avaneb salvestusvõimendi, sisendinfo bit salvestatakse valitud aadressil.
