Добавил:
Upload Опубликованный материал нарушает ваши авторские права? Сообщите нам.
Вуз: Предмет: Файл:
Skem.tehn.doc
Скачиваний:
4
Добавлен:
01.05.2025
Размер:
11 Мб
Скачать
☆

6.5. Mäluseadme mahu suurendamine.

Mida võib ette võtta:

- suurendada järkude arvu,

- suurendada säilitatavate sõnade arvu.

Järkude arvu suurendamine → MS paralleelne lülitus

Aadressi sõna antakse kõigile MS korraga. D0 väljundil iga MS antaval aadressil loetakse maha 1 bit infot.

← Skeem 4 järgulise sõna jaoks.

Säilitatavate sõnade arvu suurendamine.

On pandud lisa dešifraator (A11A10). Vastavalt sellele koodile dešifraator lülitab vajaliku MS. Iga MS maht on 1K ∙ 1. Kokku on siis antaval juhul 4K ∙ 1 ja 12 – järguline aadressi sõna. Iga MS juhitakse aadressi koodiga A9…A0.

6.6. Staatiline mäluseade (muutmälu)

bipolaartransistoride baasil.

Staatilised EME bipolaartransistoride alusel on kallid, aga kiiretoimelised. Aluseks on võetud trigeri skeem.

P1 – on otse, P2 – on inversne väljund. Nad on ühendatud ühise siiniga (┴) läbi võimendite sisendtakistuse.

Info säilitamise režiim: CS1 = CS2 = 0 , triger asub püsivas olekus. Oletame: VT1 on lahti (küllastatud), VT2 – kinni. Voolu väljundahelas P1 ei ole (URsis = 0), info EME-st mahalugemisvõimendi sisendile ei satu!

Info mahalugemise režiim: CS1 = CS2 = 1 (kõrge potentsiaal). Transistori VT1 väljundvool tekitab pingelanguse (URsis) võimendi sisendil.

Info salvestamise režiim: CS1 = CS2 = 1; P1 peale antakse loogikaline 1 (kõrge potentsiaal); P2 peale antakse loogikaline 0 (madal potentsiaal). Transistori VT1 kõik emitterite vooluahelad on katkestatud. Transistori kollektoril formeeritakse kõrge nivoo. See pinge küllastab transistori VT2 (kollektoril madal nivoo), ja kinnitab transistori VT1 kinnise oleku. Seega EME-se on sisse kirjutatud uus info. Peale CSi signaalide mahavõtmist salvestatud info säilib.

* → salvestamiseks ja mahalugemiseks kasutakse ühtesid ja samu väljaviikusid.

* → väljundid võib kokku (paralleelselt) ühendada.

* → kui transistoridel elimineerida üks emittrer (näiteks CS2), siis saame EME ühemõõtmelise adresseerimisega.

6.7. Staatiline mäluseade (muutmälu)

väljatransistoride basil.

See on ühemõõtmelise adresserimisega EME.

R1, R2 on piiramistakistid.

Oletame: Transistor VT1 on lahti, transistor VT2 on kinni. Kui signaaliga CS transistorid VT5, VT6 pole avatud, siis on info säilitamise režiim.

Kui signaaliga CS transistorid VT5, VT6 avada, siis väljundil P1 madal nivoo, aga väljundil P2 kõrge nivoo.

Uue info salvestamiseks: anda signaal CS, siis P1 väljaviigule tuleb peale anda kõrge nivoo, aga P2 väljaviigule – madal nivoo. Madala nivooga pinge šunteerib transistori VT2 ja võtab transistori VT1 paisu pealt pinget maha, mis teda lahtises (avatud) olekus hoidis. Seega transistor VT1 läheb kinni, ja pinge tema neelu peal kasvab transistori VT2 avamiseni. Trigerisse sai sissekirjutatud uus info.

Selle mäluseadme skeemiline tähistus.

Kui on vaja organiseerida kahemõõtmeline adresseerimine, siis transistoridele VT5, VT6 tuleb panna veel transistorlülitid vahele:

6.8. Dünaamilised muutmälud.

Dünaamilises mäluseadmes info säilub kondensaatori laengu näol. Kondensaatori pinget võrreldakse teatavate 1 ja 0 nivoodega.

* Isegi täiuslikul kondensaatoril on reaalne enesetühjendamine.

* Laadimise – tühjenemise protsessi teostamiseks tuleb kondensaatori külge ühendada lisaahelaid.

Tulemus: mõne aja pärast kondensaator tühjeneb ja loogikaline konstant kaob.

Kondensaatori EME-na kasutamine on õigustatud juhul, kui:

tsäil / ttaast ≥ 1

Kondensaatorile külge ühendataval võimendil peab olema kõrge ekvivalentne sisetakistus. Seetõttu tuleb selleks kasutada ainult väljatransistorid.

Kondensaatori laengut tuleb perioodiliselt taastama. Kui taastamisaeg on ttaast = 1- 2ms, siis taastamissagedus:

ftaast = 0,5 - 1kHz.

Võrreldes staatiliste mäludega on dünaamilised mälud:

* → tunduvalt lihtsamad;

* → tunduvalt odavamad;

* → tunduvalt aeglasemad;

* → omavad kõrget integratsiooniastet (olemas 128M ∙ 1).

A ntaval skeemil on ühemõõtmeline adresseerimine. EME koosneb transistorist VT1 ja mälukondensaatorist Cm. Transistorlüliti VT1 ühendab kondensaatori Cm andmete siiniga (AS). See toimub CS signaali pealetulekuga, mis saabub aadressi dešifraatorist. Kui signaalil CS on kõrge nivoo, siis transistor VT1 on lahti ja võib infot maha lugeda, või uut sisse kirjutada.

Andmete siiniga (AS) on ühendatud transistori VT2 pais. Transistor VT2 mängib mahalugemise võimendi rolli. Peale vajalikku kondensaatori Cm ühendamist AS –ga on väljundis pinge, mis on proportsionaalne kondensaatori pingele. Kuna

EME-sid on palju, siis AS on võrdlemisi pikk ja omab suurt omamahtuvust CS. Tavaliselt CS >> Cm . Väikese mahtuvusega Cm külgeühendamine ainult pisut muudab AS mahtuvuse CS potentsiaali. Et seda muudatust tabada, on vaja väga täpselt teada AS algset potentsiaali.

Seetõttu info mahalugemisel käitutakse järgmiselt:

  1. Vahetult enne mahalugemist fikseeritakse AS pinge nivoo. Selleks laetakse lüliti VT3 abil siini mahtuvus CS toite pingeni.

  2. Vajalikule EME-le antakse valimise signaal CS. Seega kondensaator Cm ühendatakse AS-ga (CS-ga). Toimub laengute ümberjagamine ja vastavalt AS pinge muudatus.

  3. Võimendi väljundist loetakse maha signaal, mis on proportsionaalne valitud EME kondensaatori laengule.

*Nagu on näha, info mahalugemisel toimus tema hävimine. Tema edaspidiseks säilimiseks tuleb teda uuesti ümber kirjutada.

Info salvestamiseks kasutakse lüliteid VT3 või VT4. Juhtimissignaali järgi lülitakse AS kas vastu toidet või vastu ühist siini (┴). Vajaliku EME valimisega tema mälukondensaator laetakse AS pingeni.

See oli hästi lihtsustatud skeem. Dünaamilise MS reaalne struktuur on tunduvalt keerulisem. Tema koosseisus on regeneratsiooni protsesside juhtimisahelad ja registrid. On olemas ka lisa EME maatriks, mida kasutatakse etalonina. Info regenereerimiseks juhtimisploki signaaliga toimub terve rea sisu ümberkirjutamine registrisse ja tagasi. Sellega õnnestubki hoida üleval vajalik pinge nivoo mälukondensaatoritel.

D ünaamilise muutmälu mikroskeem TMM4164 (565РУ5).

Antava mikroskeemi organisatsioon on 64K∙1, kuid ta omab ainult 8 aadressi sisendit (A7...A0). Strobeerimissignaalid

ja just aitavad vähendada aadressi sisendite arvu, sest 64K sõnade arvu juhul oleks vaja 16 järgulist aadressi koodi. Pool nendest järkudest vastutavad rea valiku eest ja pool – veeru valiku eest. Seepärast

vanimad ja noorimad aadressisõna järgud antakse ühtede ja samade sisendite peale kordamööda.

Peale madala pinge nivoo andmist sisendile antakse aadressi sisenditele aadressisõna 8 noorimat järku. Seega on EME maatriksist vajaliku rea valik tehtud. Peale seda antakse pinge madal nivoo sisendile ja aadressi sisenditel formeerivad ülejäänud aadressisõna 8 vanimat järku. Nemad siis omaette valivad maatriksi vajalik veeru.

Sellest kõigest on näha, et dünaamilisel MS kiiretoimelisus on tunduvalt väiksem, kui staatilisel MS. Seda soodustavad kasutatava elemendibaasi iseärasused, aadressisõna strobeerimine (aadressisõna järjestik pealeandmine) ja info perioodilise regenereerimise vajadus.

Peab ära märkima, et antaval juhul signaali CS ei kasutata. Tema rolli mängivad signaalid , , mida antakse järjestikult, kordamööda.

6.9. Püsimälud (ROM).

Mahalugemisel ei toimu info hävinemist. Üldjuhul info püsimälus on esitatud ühendustega aadressi siini ja andmete siini vahel.

See on püsimälu organisatsiooniga 4 ∙ 8. R0...R7 – ballasttakistid.

Kui dešifraatori väljundis tekib kõrge nivoo, siis dioodi kaudu see pinge tekib ka ballasttakisti peal. → Andmete siinil on nüüd „1“. Kui dešifraatori väljundil kõrget nivood ei ole, siis vool läbi takisti Ri ei lähe, andmete siinil on „0“.

Info, mis on sissekirjutatud selles skeemis, on esitatud tõeväärsuse tabelis.

Sõltuvalt sellest, mismoodi on organiseeritud side aadressi ja andmete siinide vahel, võib kõik püsimälud liigitada järgmiselt:

  1. Maskmälud;

  2. Programmeeritavad mälud;

  3. Reprogrammeeritavad mälud.

Maskmälud.

Tehakse kõik tehnoloogilised operatsioonid fotošabloonidega (maskidega), välja arvatud viimane.

Viimane operatsioon teostakse konkreetse tellimuse järgi, sellega tehakse kõik vajalikud ühendused.

Programmeeritavad mälud. (PROM)

Need on ühekordselt programmeeritavad püsimälud. Programmeerib vahetult tarbija ise. Struktuuri järgi need on ühemõõtmelise adresseerimisega MS. Väljundsõna saamiseks kasutatakse väljundselektorit.

Algselt kõikidel aadressidel on sissekirjutatud „1“ või „0“. Vastavalt vajadusele loogikakonstante muudetakse. Programmeerimine seisneb sidesillakeste läbipõletamises. Põletatav vahetükk asub (näiteks) bipolaartransistori emitteri ahelas. (NiCr, WoTi, poSi). Põletamisimpulssi parameetrid: I = 20 – 30mA, timp ≈ 1ms. Vahetükki läbipõletamine toimub toite pinge

tõstmisega. Normaalses töörežiimis skeemi voolud on programmeerimisvooludest tunduvalt väiksemad.

Näide

Programmeeritava püsimälu skeemitehniline realisatsioon:

Skeemil on näidatud EME maatriksi ja väljundselektori väike fragment. MS omab organisatsiooni 256 ∙ 4. Maatriksil on 32 rida ja 32 veergu. Vastavalt sellele aadressi dešifraatorit tüüritakse 5 järgulise aadressisõnaga ja ta omab 32 väljundit. Seega igal aadressil maatriksist loetakse 32 järguline infosõna. Selleks, et eraldada temast 4 järguline sõna, on vaja veel 3 aadressijärku

(32 / 4 = 8 = 23). Niisiis, sellise MS töö jaoks on vajalik 8 järguline aadressisõna. Vaadeldava MS´i EME koosneb transistorist VTij. Tema emitteri ahelas asub läbipõletatav vahetükk Pij . Transistoride baasid on ühendatud dešifraatori vastava väljundiga. Dešifraatori väljunditel algolekus on loogikalise „0“ signaal. EME trasistoride kollektorid on ühendatud skeemi toitega, aga transistoride emitterid (läbipõletatavaid vahetükke) on ühendatud selektori sisendiga, mis on moodustatud transistoridega VT0...VT7. Selektori väljundaste on ehitatud kaheksaemitteriliste transistoride (VTDO 0 ... VTDO 3) baasil.

Info lugemise režiim. Oletame, et aadressi dešifraatori DC1 selektori DC2 väljundsiinidel DC 1.0 ja DC 2.0 püsib pinge kõrge nivoo, ja EME transistoride numbritega, alates j = 16 (VT0.16 , VT0.17 , ... VT0.31 , VT1.16) emitterahelate vahetükid on juba väljapõletatud, purustatud.

Kõrge pinge, mis püsib siinil DC 1.0 katsub küllastada kõik EME maatriksi null – rea transistorid (VT0.0 , VT0.1 , ... VT0.31). Väljaviigu DC 2.0 kõrge pinge küllastab väljundselektori transistori VT0. Sel juhul on vool olemas ainult nende transistoride emitterahelas, kus: esiteks, on järgi jäänud põletatav vahetükk, ja teiseks, dešifraatori DC2 signaaliga on küllastatud selektori vastav transistor; → transistoride VT0.0 ja VT0.8 ahelates. Transistoride VT0.16 ja VT0.24 emitterahelates voolu ei ole, kuna nendes ahelates on hävinenud vahetükid, aga teiste transistoride emitterahelad on ühisest siinist eraldatud suletud transistoridega VT1...VT7. Transistoride VT0.0 ja VT0.8 emittervoolud loovad takistitel R0.0 ja R0.1 pingelangud, mis ületavad pinget Utp (tugipinge Utp pidevalt viibib selektori väljundtransistoride VTDO 0 ... VTDO 3 baaside väljaviikudel. Transistoride VTDO 0 ja VTDO 1 emittersiirded on vastupinge all, transistorid on siis vastavalt kinni ja pinge nende kollektoritel on täielikult määratud välisahelatega. Juhul, kui väljundväljaviigud DO0 ja DO1 läbi välistakistite on ühendatud skeemi toitega, siis nendel püsib kõrge pinge nivoo.

Kuna transistoride VT0.16 ja VT0.24 emitterahela vahetükid on purustatud, siis pingelangud takistitel R0.2 ja R0.3 puuduvad, sest puuduvad emittervoolud. Sel põhjusel tugipinge Utp küllastab transistorid VTDO 2 ja VTDO 3 . Samadel ühendustingimustel valjaviikudel DO2 ja DO3 viibib madala pinge nivoo. Niiviisi vahetüki olemasolu vastab valitud aadressil lugemisel kõrgele pinge nivoole, aga vahetüki puudus – lugemisel madalale pinge nivoole. Info salvestamiseks kasutatakse samu väljaviikusid. Kuna skeemi algolekus kõigil aadressidel toimub kõrge pinge nivoo lugemine, siis info salvestamise protsessi tasub uurida madala pinge nivoo salvestamise näitel.

Oletame, et nagu eelmisel korral, MSW sisendile on antud aadress, mis valib EME maatriksist elemendid transistoridel VT0.0 , VT0.8 , VT0.16 ja VT0.24. Sel juures väljundväljaviikudele DO0 ja DO1 on antud madal, aga väljaviikudele DO2 ja DO3 – kõrge pinge nivoo. Tänu pingele Utp transistoride VTDO 0 , VTDO 1 , VTDO 2 ja VTDO 3 emitteri siirded satuvad päripinge alla. Kuna väljaviikudel DO2 , DO3 on kõrge pinge nivoo, siis takistitel R0.2 ja R0.3 tekivad pingelangud, mis on tingitud välisväljaviigu voolust. Pingelangud takistitel R0.0 ja R0.1 puuduvad, kuna puudub välispinge väljaviikudel DO0 ja DO1. Kui sel juhul tõsta toite pinget, siis transistoride VT0.0 ja VT0.8 emitterahelates tekivad piisava suurusega voolud emitterahelate vahetükkide purustamiseks. Transistoride VT0.16 ja VT0.24 voolud (nad on määratud vastavate väljundväljaviikude vooludega) on piiratud nende emitterahelates pingelangudega takistitel R0.2 ja R0.3. Selle pärast vahetükid transistoride VT0.16 ja VT0.24 emitterahelates ei purune.

Järgmisel mahalugemisel väljaviikudel DO0 ja DO1 saab madala pinge nivood, aga väljaviikudel DO2 ja DO3 – kõrge pinge nivood.

Seega info salvestamine toob endaga kaasa pöördumatud muudatused MS mikroskeemis ja selletõttu võib olla teostatud ainult ühekordselt.

Reprogrammeeritavad püsimälud (EPROM).

EPROM → „Erasable Programmable ROM“. Need on tegelikult elektrostaatilised MS. Ehitusloogika muutmälule sarnane. Põhiline erinevus: info kandjaks on nüüd mitte kondensaator, vaid spetsialiseeritud MOP – väljatransistor. EME alus on „ujuva paisuga“ MOP – transistor.

Ü hemõõtmelise adresseerimisega MS. Transistor VT2 moodustab EME. Transistoriga VT1 toimub vajaliku EME valik. Kui transistor VT1 tehakse lahti, siis tema neelu ahela vool sõltub transistori VT2 olekust. Kui pesas on vool – tähendab oli sissekirjutatud „0“, kui vool puudub – sissekirjutatud oli „1“.

Info sissekirjutamiseks p-n – siire (neel – alus) tuleb panna vastupinge alla läbilöögini välja! Osa laengukandjatest triivivad paisu suunas ja moodustavad laengu. Laeng on proportsionaalne ajale.

Info kustutamiseks tuleb kiiritada mikroskeemi ultraviolet- valgusega läbipaistva aknakese poolt.

Соседние файлы в предмете [НЕСОРТИРОВАННОЕ]