20. Uriini laboratoorne uurimine. Diurees.

Vaatlus. Uriini värvus - täiskasvanul on uriin õlgkollane. Värvus oleneb peamiselt

urobiliini ühenditest ja pigment urokroomi sisaldusest. Värvus on korrelatsioonis uriini

eritihedusega ja vastupidises seoses uriini hulgaga. Värvus muutub kiiresti juba lühiajalise

säilitamise järgselt, muutub läbipaistmatuks, osaliselt bakterite hulga tõusust ja osaliselt

mõningate ainete väljasadenemisest tingituna.

Uriini reaktsioon. Uriini pH on 4,5−8,0 ja sõltub toidust. Uriinihappelisuse põhjused: liharikas toit, atsidoos jt. Uriini alkaalsuse e aluselisuse põhjused: lihavaba taimetoit, sekundaarselt pärast uriini pikaaegset seismist, kuseteede nakkuste korral (ammoniaaki produtseerivate bakterite – proteus tõttu). Segatoidulisel on nõrgalt happeline või neutraalne.

Uriini reaktsiooni määratakse ainult värskel uriinil.

Eritiheduse määramine. Referentsväärtused: 1014–1025. Kõrge eritiheduse põhjused:

vähene vedeliku tarvitamine, glükoosi, valkude sisaldus (proteinuuria) annab kõrge eritiheduse,

Madala eritiheduse põhjused: liigne vedeliku tarvitamine, antidiureetilise hormooni

puudulikkus (mage diabeet).

Uriini keemiline uurimine. Põhiuuring tehakse testriba abil. Määratakse valk, glükoos, bilirubiin, ketoonid, urobilinogeen, nitritid.

Uriini sade. Vererakkude esinemine: normaalselt erütrotsüüte – üks üksikutes vaateväljades, normaalselt leukotsüüte – kuni 2 (naistel 4) vaateväljas, granulotsüütide ja mikroobide leidumine viitab põletikulistele protsessidele. Lameepiteelrakud satuvad uriini

ureetrast ja välissuguelunditelt.

Diurees Uriini eritumist nimetatakse diureesiks (päevane, öine, ööpäevane).Täiskasvanul inimesel tekib tavalise vee- ja toidu režiimi korral ööpäevas keskmiselt 1,2−1,6 l uriini.

Lastel oleneb uriini hulk vanusest: kuni 1 aasta 50−70ml; 1−5 aasta 600−900 ml; 5−10aasta 700−1200ml; 10−14 aasta 1000−1500ml.

21. Uriini kogumine põhiuuringuks (sõeluuringuks) ja mikrobioloogiliseks uuringuks.

Selleks, et võtta keskjoa uriini proovi, peate olema 10-14 tundi söömata-joomata, vajadusel üks klaas puhast vett ei tee midagi hullu. Uriin tuleb koguda otse proovinõusse ehk uriini ümbervalamine ühest nõust teisse ei ole lubatud.  Proovinõu peab olema kuiv ja puhas ning hermeetiliselt suletav. Enne urineerimist peate pesema oma välised suguelundid sooja voolava veega.  Naistel-kui esineb tupevoolust või mentruaalverd, tuleb kasutada tampooni. Uriini kogumiseks urineerida mõni millimeeter uriini WC potti, seejärel uriinijuga katkestamata koguda uriin (umbes 50 ml) proovinõusse ja lõpetada urineerimine taas WC potti. Proovinõu sulgeda, markeerida. Imikute puhul võib kasutada uriini kogumiskotikest. Eelnevalt pesta imiku välissuguelundid, kinnitada kotike ning jälgida uriini kogunemist. Uriin kanda steriilse pipetiga kogumiskotikesest proovinõusse ning samuti sulgeda ja markeerida proovinõu.

Mikrobioloogliseks uuringuks on vajalik steriilne topsik (vt konkreetse laboratooriumi eeskirjad). Analüüsiks võetakse tavaliselt hommikune uriin.