- •12. Leukotsüüdid: klassifikatsioon, referentsväärtused, eluiga, leukopoees (nimetage
- •13. Lümfotsüüdid, nende jaotus, iseloomustus ja funktsioon.
- •20. Uriini laboratoorne uurimine. Diurees.
- •21. Uriini kogumine põhiuuringuks (sõeluuringuks) ja mikrobioloogiliseks uuringuks.
- •22. Kuidas nimetatakse valgu ilmumist uriini?
- •23. Nimetage ja kirjeldage proteinuuria liike.
- •24. Glükoosuuria, selle põhjused.
- •27. Glubuliinid: iseloomustage neid, kliiniline tähendus. Nimetage immuunoglobuliinide
- •25. Nimetage põhilised verevalgud.
- •26. Albumiin: iseloomustage, kus toimub albumiini süntees jne. Kliiniline tähendus:
- •28. Üksikvalgud: crv ja troponiin, müoglobiin - nende kasutamine haiguste
- •29. Suhkurtõve diagnostika: missuguseid uuringuid selleks kasutatakse. Glükoos veres.
- •30. Glükoosi sisaldust reguleerivad hormoonid.
- •31. Lipiidide ainevahetusnäitajad: Üldkolesterool, ldl-, hdl-kolesterool –
- •32. Ensüümide klassifikatsioon.
- •33. Ägeda müokardiinfarkti diagnostikas kasutatavad biomarkerid.
- •34. Maksa funktsioon ja laboratoorsed näitajad.
25. Nimetage põhilised verevalgud.
Albumiin ja globuliin
26. Albumiin: iseloomustage, kus toimub albumiini süntees jne. Kliiniline tähendus:
nimetage haigusi, mille puhul albumiini hulk vereseerumis väheneb.
Albumiin. On maksas sünteesitav ja kvantitatiivselt olulisim valk. Moodustab 60% üldvalgust.
Ta on plasma osmootse rõhu peamine hoidja ja seega osaleb vedeliku jaotumises
plasma ja intratsellulaarse ruumi vahel. Albumiin on rasvhapete, sapphapete, vitamiinide,
bilirubiini, ravimite transportvalk. Albumiini kontsentratsioon seerumis sõltub tema sünteesi,
lagundamise ja erituse kiiruse vahekorrast, samuti jaotusest ekstra- ja intratsellulaarse
ruumi vahel. Hüperalbumineemia: on tavaliselt seotud dehüratatsiooniga (vedeliku kaotusega).
Hüpoalbumiineemia: on sünteesi langus, mis võib tekkida alatoitumuse, malabsorptsiooni
(imendumise häired), põletikureaktsiooni, makskahjustuste, suurenenud katabolismi (trauma,
sepsis, kõrge palavik, pahaloomulised kasvajad) ja suurenenud kaotuse korral neerude
kaudu või ümberpaigutuse tõttu. Nt maksatsirroos, ajukasvaja, anoreksia.
27. Glubuliinid: iseloomustage neid, kliiniline tähendus. Nimetage immuunoglobuliinide
tüübid, nende funktsioon.
Globuliinid. Peamised valgud globuliinide rühmades on: 1-globuliinid: 1-antitrüpsiin,
1- happeline glükoproteiin; 2-globuliinid: 2-makroglobuliin (AGM), haptoglobiinid,
tseruloplasmiin; _-globuliinid: transferriin (Trf), komplemendi komponent C3, _-
lipoproteiin ja _-globuliinid: immuunoglobuliinid - IgG (ülekaalukalt), IgA, IgM, IgD, IgE.
Alfa-1-globuliinid sünteesitakse maksas. Nende tõusu põhjustavad mitmesugused infektsioonid, koenekroos, kõrge östrogeenide nivoo. Alfa-1-globuliinide langus on aga tingitud geneetilisest sünteesi häirest.
Alfa-2-globuliinid sünteesitakse maksas. Tõusu põhjused on nefrootiline sündroom, vastsündinuiga, rauavaegusaneemiad. Langus on aga seotud proteaaside kõrge aktiivsusega.
Siia rühma kuulub ka haptoglobiin (Hp), mis on maksas sünteesitav 2-glükoproteiin. Ta
seob ekstratsellulaarse hemolüüsi käigus vabanenud hemoglobiini kompleksiks (tähistus
Hp-Hb), mis eemaldatakse kiiresti vereringest maksa Kupferi rakkude poolt. Ta on ägeda
faasi valk ja tal on tähtis roll põletikuliste protsesside kontrollis. Tõus tekib sarnaselt teiste
ägeda faasi valkudega. Langust põhjustavad hemolüütilised seisundid.
Beeta-globuliinid. Transferriin sünteesitakse maksas, põrnas, luuüdis. Komplemendi
komponent C3 sünteesitakse maksas ja makrofaagides. _-lipoproteiin sünteesitakse maksas.
On maksas ja väiksemal määral põrnas, lümfisõlmedes, testistes ja ovaariumides sünteesitav
beeta-globuliin. Transferiini peamiseks ülesandeks on raua transport. Ta seob
pöörduvalt raua, vase ioone. Ta on nn negatiivne ägeda faasi valk. Transferiini tõus viitab
raua vaegusele. Transferiini langus on iseloomulik ägedale põletikureaktsioonile ja valgukaotusega
seotud seisundile.
Gamma-globuliinid e immuunoglobuliinid sünteesitakse B-lümfotsüütides. Nad toimivad
antikehadena, nad seovad kehavõõraid antigeene ja vahendavad nende hävitamist rakulise
immuunsüsteemi poolt. Iga Ig molekul on spetsiifiline ühele antigeensele determinandile.
Erinevaid immuunoglobuliine on väga palju. IgG, IgA, IgM, IgD ja IgE. Neist kolm esimest
kvantitatiivselt olulisemad. Gamma-globuliinide tõusu põhjustavad mitmesugused kroonilised infektsioonid, tuumorid, maksatsirroos. Languse põhjuseks on pärilikud sünteesi
häired.
