8. Omadused

• Hea adhesioon

• resistentne suukeskkonnas

• Kestev fluori diffusioon

• Pulbile vähe toksiline

• Sekundaarse kaariese teket pidurdav efekt

• Hammaste ülemäärast tundlikkust esineb harvem kui komposiitide kasutamisel

• Seostub hästi komposiitide ja amalgaamiga

• Paisumiskoefitsient võrdne dentiiniga

• ei sobi kasutamiseks koormust kandvatel aladel

• Lühike tööaeg

• Pikk kõvastumise aeg

• Ei ole kõrgläikele poleeritav

9. Klaasionomeerse tsemendi valmistamise etapid

• Täidise värvi valik (hambad niisutatud)

• Kaviteedi preparatsioon

• Kaviteedi pinna puhastus

• Pesu ja kuivatus

• Niiskuse eest kaitsmine

• Alustäidis

• Matriitsi kasutamine

• Täidise valmistamine

• Kaviteedi täitmine

• Täidise modelleerimine

• Kaitselakk

• Juhised patsiendile

• Täidise viimistlus ja poleerimine

Amalgaamtäidised

1. Amalgaamtäidiste koostis

• Amalgaamis kasutatavateks metallideks on hõbe, tina, vask, tsink, palladium, indium.

• Pulbri valmistamise viisid:

• Jahvatamine

• Vedela sulami pihustamine

• segu

2. Klassifikatsioon

• Traditsioonilised – viilmed ja sfäärilised partiklid

• Kõrge vase sisaldusega – viilmed, sfäärilised partiklid, nende segu

3. Amalgaam jagatakse

• Vähese vase sisaldusega ehk traditsiooniline hõbeamalgaam

• Koostis:

Ag – 66-73% Sn – 25-29% Cu – …-6% Zn – …-2% Hg – …-3%

• Ag tagab amalgaami kõvaduse, Sn aeglustab kõvastumist, Cu suurendab tugevust ja plommi külgnemist kaviteedi servadega

• Kõrge vase sisaldusega

• Eelsegatud sulamid Ag – 62-70% Cu – 12-22% In – 10% Sn – 15-18%

1. Hambaarst või assistent segab pulbri elavhõbedaga ja seda protsessi nimetatakse “trituratsioon”.

2. “Trituratsiooni” käigus lahustab elavhõbe tina-hõbeda osakeste pinda, hõbe ja tina difundeeruvad elavhõbedasse ja elavhõbe metalliosakestesse (lahustumine), seejärel hakkavad elavhõbedas tekkima kristallid, mis moodustavad maatriksi nendele metalliosakestele, mis jäävad lahustamata s.t. moodustuvad uued faasid (pretsipitatsioon).

3. Kui mass surutakse kaviteeti siis seda nimetatakse “kondenseerimiseks”.

• Ühese koostisega amalgaam

4. Amalgaami omadused

• 1- tunni kompressiooni tugevus – vähemalt 80 MPa (11 000 psi)

• Roomavus e. vastupanu staatilisele survele – ei tohiks ületada 3 %

• Dimensionaalsed (ruumala) muutused – ei tohi ületada ± 20 μm/cm

5. Dimensionaalsed muutused

• Amalgaamil on võime nii paisuda kui ka kokkutõmbuda, olenevalt sellest, kuidas temaga ümber käia

• Enamuses amalgaamides toimub mehaanilises segamisvahendis segamise järgselt algselt kokkutõmbumine. See on seotud järgneva mehhanismiga:

• peale trituratsiooni tekkivad γ-1 kristalliterad ning hakkab moodustuma gamma-1 maatriks.

• Paisumine toimub kui γ-1 kristallid hakkavad üksteist riivama ning kui on piisavalt vaba Hg-d, et tekiks plastiline maatriks.

• Materjali kontraktsiooni tekitavad faktorid:

1. Väike Hg osakaal

2. Suurem surve kondensatsioonil

3. Pikem trituratsiooni aeg

4. Väiksemate pulbriosakeste kasutamine

• Niiskuse mõju dimensionaalsetele muutustele:

• Amalgaamtäidise paisumine ei toimu mitte ainult esimese 24 tunni jooksul, vaid võib jätkuda ka pärast seda perioodi.

• Kui Zn reageerib veega, tekib H⁺, mis ei seostu amalgaami komponentidega. H⁺ ioonid kogunevad amalgaami maatriksi sees ning sellega tõuseb täidise sisene rõhk, mille tõus omakorda põhjustab täidise paisumist ehk roomamist.

• Trituratsiooni mõju tugevusele – piisav segamine

• Hg sisalduse mõju tugevusele – kindel kontsentratsioon, et osakesed oleksid kaetud, ei tekkiks korrosiooni ja liigsel Hg ei väheneks tugevus

• Kondensatsiooni mõju tugevusele

• Kondensatsioonil kasutatav surve mõjutab materjali tugevust

• Kui kasutada tüüpilist kondensatsiooni tehnikat ning kasutatakse jahvatatud pulbreid, siis mida suuremat survet kondensatsioonil ksutatakse, seda suurem on ka täidise varane tugevus

• Poorsuse mõju tugevusele – vähendavad tugevust, soodustab vähene plastilisus

• Amalgaami kõvenemise kiiruse mõju tugevusele – aeglane kõvastumine