- •Alusmaterjalid
- •Tsinkoksüeugenooltsemendid (zoe)
- •Klaasionomeersed tsemendid
- •Alustsemendid
- •Ionomerse tsemendi põhikoostisosad
- •Täidise kõvastumine
- •Amalgaami omadused
- •Dimensionaalsed muutused
- •Omadused
- •Klaasionomeerse tsemendi valmistamise etapid
- •Amalgaamtäidised
- •Roomavus
- •Korrosioon
- •Koesobivus
- •Valmistamise etapid
- •Komposiittäidised
- •Kasutamise näidustused
- •Komposiitide jaotus fillerite suuruse alusel
- •Nanokomposiidid
- •Komposiite jagatakse ka:
- •Adhesioon
- •Isesöövitav praimer ja adhesiiv ühes lahusena, ei pesta.
- •Materjali kulumine
- •Komposiittäidise valmistamsie etapid
- •Amalgaam- ja komposiittäidise võrdlus
Roomavus
Amalgami roomavus on materjali plastiline deformatsioon, mis tekib väga aeglase metallilise faasi transformatsiooni tagajärjel – materjali paisumine
Materjali mikrostruktuuri mõju roomavusele
γ1 faasi mahu suurenemine suurendab roomavust ja γ1 faasi kristallide mahu suurenemine vähendab roomavust
Manipulatsioonide mõju roomavusele - mõjutavad trituratsiooni aeg ja kondensatsiooni surve.
Korrosioon
Madala vase sisaldusega amalgaamid on väga vastuvõtlikud korrosioonile, kuna kloori ioonid reageerivad γ2 faasiga.
Koesobivus
Amalgaamtäidistest eralduva Hg kontsentratsioon tõuseb peale asetamist ning samuti võib suureneda Hg kontsentratsioon vereringes peale amalgaamtäidiste eemaldamist (eemaldamine kofferdamiga) – vältida rasedatele paigaldamist
Tuleks vältida erinevate metallide kasutamist suus (kalvaaniline vool)
Valmistamise etapid
Kaviteedi preparatsioon
Pesu ja kuivatamine
Kaitsmine niiskusest
Dentiini eeltöötlus
Alustäidise asetamine
Aluslakk
Matriitsi kasutamine
Täidis-materjali valmistamine
Kaviteedi täitmine
Täidise modelleerimine
Lõplik pesemine
Juhised patsiendile
Järgmisel visiidil – lõplik täidise kujundamine ja viimistlemine
Komposiittäidised
Kasutamise näidustused
hammaste värvi ja kuju anomaaliad
hammaste traumad
hammaste värvimuutused
hammaste kuju ja hambaridade korrektsioon (diasteem, traumad, asendi anomaaliad, kalded, pöörded)
fissuuride hermetiseerimine
mittekarioossed kahjustused (erosioon, kulumine, hüpoplaasia, fluoroos, kiilutaoline defekt)
erineva lokalisatsiooniga hambakaaries
Komposiitide jaotus fillerite suuruse alusel
HOMOGEENSE täiteainega komposiidid :
HÜBRIIDkomposiidid:
HETEROGEENSE täiteainega komposiidid:
Nanokomposiidid
Osakeste suurus on väiksem kui nähtava valguse lainepikkus.
Kuna need osakesed ei interakteeru nähtava valgusega, siis ei toimu ka valguse hajutamist ning adsorptsiooni.
Filleri läbimõõt varieerub väga väikestes piirides.
Nanofillerid on nii väikesed, et mahuvad mitmete maatriksi polümeeride ahelate vahele.
See omadus lubab saavutada väga kõrget fillerite taset materjalis, samas säilitades hea käsitletavuse.
Nanokomposiitide omadused:
Suurepärane poleeritavus, läige
Suur kulumiskindlus, head füüsikalised omadused
Komposiite jagatakse ka:
Voolavad
Väiksema fillerite hulga tõttu on suurenenud maatriksi hulk ning seoses sellega ka materjali viskoosus.
kasutamiseks fissuuri silantidena või väikestes kaviteetides esihammaste piirkonnas.
Aplitseeritava kihi paksus peab olema väga väike – ca 100 μm.
Läbipastvuse alusel jagatakse:
Transparentne, varjunditega või täiesti läbipaistev materjal – T
Emailitüüpi, poolläbipaistev komposiit – E
Dentiini emailipoolne – B “body“
peripulpaarse dentiini asendamiseks – D
2., 3., ja 4.rühma materjale toodetakse erinevates toonides (A,B,C,D) ja küllastusastmetes (0,5-6)
A toonid punakas-pruun varjund
B toonid punakas-kollane varjund
C toonid hallikas varjund
D toonid punakas-hallikas varjund
Topeldatavad
eelkõige I ja II klassi kaviteetides kasutamiseks.
Madalam kootumine, parem käsitletavus, ei kleepu instrumentide külge, suhteliselt rigiidne, röntgenkontrastne, kulumiskindel, mõõdukalt kuni väga tugev materjal.
Komposiitide koostis:
Maatriks
Fillerid – anorgaanilised koostisosad
silikooni segu ehk ühendava aine abil.
Initsiaatorid (polümerisatsiooni protsessi käivitavad keemilised ühendid)
Muud koostisosad:
veel mitteorgaanilisi pigmendioksiide väikestes kogustes, et tagada materjalile standardtoonide olemasolu
enamasti kasutatakse nelja põhitooni, mis varieeruvad kollasest hallini
polümerisatsiooni inhibiitorid ja stabilisaatorid, et pikendada materjali säilivust
