1.1Suur e. Süsteemne vereringe

1. Arterid

   Aorta - aort. pars ascendens aortae - aordi ülenev osa, arcus aortae - aordikaar, pars descendens aortae - aordi alanev osa, pars thoracica aortae - aordi rinnaosa, pars abdominalis aortae - aordi kõhuosa, bifurcatio aortae - aordi bifurkatsioon. bulbus aortae - aordisibul, arteria coronaria dextra et sinistra - parem ja vasak pärgarter.		truncus brachiocephalicus - õlavarre-peatüvi, arteria carotis communis sinistra - vasak ühine unearter, arteria carotis interna et externa - sisemine ja välimine unearter, arteria subclavia sinistra - vasak rangluualune arter.
   Aordi rinnaosa: rami bronchiales - rami esophageales - rami pericardiaci - rami mediastinales - aa. intercostales posteriores - aa.phrenicae superiores - Aordi kõhuosa: a. suprarenalis media - a. renalis - a. suprarenalis inferior - a. testicularis - a. ovarica - aa. phrenicae inferiores - a. suprarenalis superior - aa. lumbales - a. sacralis mediana - Truncus coeliacus - kõhuõõnetüvi: a. gastrica sinistra - a. hepatica communis - ühine maksaarter, a. hepatica propria - pärismaksaarter, a. gastroduodenalis – maokaksteistsõrmikuarter, a. lienalis – põrnaarter ehk a. splenica. A. mesenterica superior - ülemine soolekinnistiarter, aa. pancreaticoduodenales inferiores aa. jejunales aa. ileales	a. ileocolica a. colica dextra a. colica media - varustab verega ristikäärsoolt 2/3 ulatuses. A. mesenterica inferior a. colica sinistra - varustab verega nii alanevat käärsoolt kui ka 1/3 ulatuses ristikäärsoolt, aa. sigmoideae a. rectalis superior. A. iliaca communis - ühine niudearter. a. iliaca interna Parietaalsed harud: tagumine tüvi: a. iliolumbalis aa. sacrales laterales a. glutea superior Eesmine tüvi: a. obturatoria a. glutea inferior Vistseraalsed harud: eesmine tüvi: 1. a. umbilicalis tema harud: aa. vesicales superiores a. ductus deferentis (anastomoseerub a. testicularis’ ega) a. uterina (vastab mehe a. duct. def., an.-b a.ovarica’ga) 2. a. vesicalis inferior - alumine kusepõiearter. 3. a. rectalis media
   a. iliaca externa a. epigastrica inferior a. circumflexa ilium profunda a. femoralis - reiearter, a. poplitea - õndlaarter, a. tibialis anterior - eesmine sääreluuarter, a. tibialis posterior – tagumine sääreluuarter arcus plantaris - tallakaar. A. subclavia - rangluualune arter, a. vertebralis - lüliarter rami spinales - harud seljaajule, rr. musculares ramus meningeus anterior et posterior - aju kõvakelmele a. spinalis posterior et anterior a. cerebelli posterior a. basilaris - põhimikuarter, a. cerebri posterior - a. cerebelli superior et inferior anterior a. pontis - a. thoracica interna - sisemine rindkerearter, truncus thyreocervicalis - kilpnäärme-kaelatüvi, truncus costocervicalis - roide-kaelatüvi. a. axillaris - kaenlaarter, a. brachialis - õlavarrearter, a. radialis - radiaalarter, a. ulnaris - arcus palmaris superficialis –		A. carotis interna - sisemine unearter Kaljuosast harud trummiõõnde: pars cavernosus - harud hüpofüüsile, aju kõvakelmele, ganglion trigeminale’le. Ajuosa harud: a. ophthalmica - silmaarter, a. chorioidea anterior - eesmine soonpõimikuarter a. cerebri anterior - eesmine suurajuarter, a. communicans anterior - a. cerebri media - keskne ajuarter, a. communicans posterior - tagumine ühendusarter (ühendus a. cerebri media ja a. cerebri posterior’i vahel). Circulus arteriosus cerebri - anastomoosrõngas ajupõhimikul. A. carotis externa - välimine unearter eesmised harud: a. thyreoidea superior - ülemine kilpnäärmearter, a. lingualis - keelearter, a. facialis - näoarter, tagumised harud: a. occipitalis - kuklaarter, a. auricularis posterior - tagumine kõrvalestaarter, mediaalne haru: a. pharyngea ascendens - ülenev neeluarter, lõppharud: a. temporalis superficialis - pindmine oimuarter, a. maxillaris - ülalõuaarter.

2. Veenid

V. cava superior - ülemine õõnesveen (venoosne veri pea- ja kaela piirkonnast, ülajäsemest, õlavöötme piirkonnast, rindkere seintest ja osadest rindkere elunditest. V. brachiocephalica dextra et sinistra - parem ja vasak õlavarre-peaveen, v. azygos - paaritu veen (veri rindkere seinast, parema poole tagumistest roietevaheveenidest, söögitoru- ja bronhiaalveenidest) ja osalt ka kõhuõõne seinast). V. jugularis interna - sisemine kägiveen - kogub verd peast ja kaelast. Foramen jugulare - kägimulk. Sinus durae matris - aju kõvakelme urked: sinus sagittalis superior - ülemine noolurge, sinus sagittalis inferior - alumine noolurge, sinus rectus - sirgurge,

sinus transversus - ristiurge, sinus sigmoideus - sigmaurge, sinus sphenoparietalis - sfenoparietaalurge, sinus cavernosus - korgasurge, sinus petrosus superior et inferior - ülemine ja alumine kaljuurge, bulbus superior venae jugularis internae – V. jugularis interna ühineb v. subclavia’ga ja suubub v. brachiocephalica’ sse. Näo piirkonnas ühinevad v. jugularis interna’ ga: v. facialis - näoveen, v. pharyngea - neeluveen, v. lingualis - keeleveen, v. thyreoidea superior - ülemine kilpnäärmeveen. V. jugularis interna’sse suubub ka v.jugularis externa - välimine kägiveen, mis kogub verd kaela- ja kuklapiirkonna pehmetest kudedest.