6Kodutöö: Seedeelundkond

1. Seedekanali moodustavad Limas- Lihas- Seroos-kest (Sidekoeline seostus- ehk adventit-siaal-kest)

2. Seedenäärmed on: Sülje-näärmed(kõrva-süljenääre,keelealune-,lõuaalune nääre) Maks Pankreas

3. Keel: a) koosneb keelesisestest ja keelevälistest lihastest, täidab ka maitsmisfunktsiooni, sest maitsmisretseptorid paiknevad keelenäsades; b) koosneb silelihastest ja täidab ka maitsmisfunktsiooni, sest maitsmisretseptorid paiknevad keelenäsades.

4. Glükoos talletatakse soolas (nimeta elund) monosahaariididena (millena)

5. Amülaasi produtseeruvad

1. Süljenäärmed

2. maopõhjanäärmed

3. pankreas

6. Magu paikneb: a) ülakõhu keskosas, vasakus roietealuses piirkonnas, 5/6 keskpidisest tasapinnast vasakul; b) kõhuõõnes, vahelihase peal, 5/6 keskpidisest tasapinnast vasakul.

7. Kurdude, hattude ja mikrohattude olemasolu tõttu suureneb resorbeeriv pind.

1. nefroni torukestes,

2. sapipõies,

3. peensooles.

8. Gastrulatsioon on:

1. gastrokooliline refleks;

2. ekto-, endo- ja mesodermi moodustumine;

3. gastriini sekretsioon.

9. Lipiide lagundab pankrease ensüüm lipaas mis lõhustab triglütseriidid monoglütseriidideks ja vabadeks rasvhapeteks.

10. Maksaväratit läbivad:

1. ureter

2. v. portae

3. ductus hepaticus communis

4. ductus cysticus

11. Pankreasenõres on valke lõhustavad proteaasid proensüümid (trüpsinogeen, proelastaas, kümotrüpsinogeen, prokarboksüpeptidaas) sekretiini ja koletsüstokiniini toimel, mis aktiveeritakse duodenumis trüpsiini poolt.

12. Mikrotsirkulatsioon on:

1. portaalvereringe;

2. mikrohattude funktsioneerimine;

3. vere vool kapillaarides.

13. Kõhunäärmenõres olev α -amülaas lõhustab tärklise ja glükogeeni tri- ja disahhariidideks.

14. Kõhukelmesisesed elundid on täielikult ümbrisetud:

1. perineumiga,

2. peritoneumiga,

3. promontoriumiga.

15. D-vitamiin-hormoon: a) tekib luudes ultraviolettkiirguse toimel; b) on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedekanalist.

16. Suure lima nõristava näärmeväljana, milles on palju karikrakke, jämesoolekrüpte ja ei produtseerita seedeensüüme, on iseloomustatud:

1. maolimaskesta,

2. sinusoide,

3. Käärsoole limaskesta.

17. Luulissuulae moodustavad:

1. Os palatinum, maxilla;

2. maxilla, voomer;

3. Processus alveolaris maxillae.

18. Söögitoru on täiskasvanul:

1. 25–30 cm pikkune ülemises osas vöötlihaseline elund;

2. 25–30 cm pikkune ülemises osas silelihaseline elund;

3. 25–30 cm pikkune silelihaseline elund.

19. Rütmilised segmentatsioonid, pendelliigutused, peristaltilised liigutused ja hattude kontraktsioonid iseloomustavad motoorikat:

1. rectumis,

2. oesophaguses,

3. peensooles,

4. maos.

20. Parasümpaatilise närvisüsteemi toimel seedetraktile: a) lihaskihtide motoorika aktiveerub, sulgurid lõõgastuvad; b) lihaskihtide motoorika aeglustub, sulgurid kontraheeruvad.

21. Sapp suubub:

1. makku,

2. tühisoolde,

3. duodeenumisse.

22. Magu paikneb: a) kõhuõõnes, vahelihase peal, 5/6 keskpidisest tasapinnast vasakul; b) alakõhu keskosas, vasakus roietealuses piirkonnas, 5/6 keskpidisest tasapinnast vasakul.

23. Suured seedenäärmed on:

1. maks, magu, pankreas, tüümus, gl. parotis;

2. maks, gl. parotis, gl. sublingualis, gl. submandibularis, pankreas;

3. maks, süljenäärmed.

24. Keel on elund, mille ülesandeks on:

1. toidu maitsmine, süljega segamine;

2. toidu maitsmine,süljega segamine, toidukämbu moodustamine;o

3. salemine artikuleeritud kõnes.

25. Seedetrakti osade hulka kuuluvad: Seedetrakt- suu, söögitoru, magu, peen soolestikus, suured sooles (koolon teisisõnu), sirge sool ja pärak.

1. suuõõs,

2. ninaneel,

3. kuulmetõri,

4. kõrikitsus,

5. magu,

6. peensool,

7. jämesool.

26. Söögitoru pikkus on täiskasvanul:

1. 25–30 cm,

2. 30–45 cm,

3. 45–55 cm.

27. Söögitoru paikneb:

1. rindkereõõnes,

2. kõhuõõnes,

3. tagumises mediastiinumis.

28. Neel asub:

1. kõriõõne ees;

2. suuõõne taga;

3. kõriõõne taga;

4. ninaõõne taga.

29. Maks on:

1. organismi suurim nääre;

2. suurim endokriinne nääre;

3. nääre, mille sekreet on sapp;

4. nääre, mille sekreet osaleb rasvade emulgeerimisel.

30. Kurdude, hattude ja mikrohattude olemasolu tõttu suureneb resorbeeriv pind 200 m²-ni:

1. nefroni torukestes;

2. pars pylorica’s;

3. peensooles

4. ampulla recti’s

31. Maksa funktsioonid (loetle) ja selgita terminid glükogenees-glükogeeni tekke, glükoneogenees-glükogeeni talletamine, glükogenolüüs-glükogeeni lammutamine.

32. Neelu seina kiht, mille abil ta täidab oma põhifunktsiooni on:

1. limaskest,

2. silelihaseline lihaskest,

3. vöötlihaseline lihaskest,

4. neelusidekirme.

33. Hambajuured on kinnitatud periodonti (kuhu) tsementi abil (mille abil) (2p)

34. Pildil on elund, mille imendumispind suureneb 200 m²-ni kuna: