1.7Anastomoosid venoosste süsteemide vahel

kava-kavaalsed: v. lumbalis ascendens sinistra et dextra > vv. lumbales (v. cava inferior) an.-vad v.hemiazygos ja v. azygos (v.cava superior), kavakavaalsed ja portokavaalsed: eesmisel kõhuseinal: v. epigastrica superior (v. cava sup.) ja v. epigastrica inferior (v. cava inf.), naba ümbrusest algavad veenid > v. portae’sse.

Portokavaalsed: maoveenide (v.portae’sse) ja söögitoruveenide (v. cava sup.-sse) vahel. Portokavaalsed an.-d vv. rectales superiores (> v. mes. inf. > v. portae’sse) ja vv. rectales mediae (> v. iliaca interna > v. iliaca communis > v. cava inf) vahel.

2Kodutöö: Veresooned

1. Kirjuta konspekti, joonista skeem ja õpi pähe veresooned (koos kehaosadega, kus antud veresoon paikneb), mis toovad verd vasaku käeselja mediaalse osa pindmisest veenist südamesse ja veresooned, mida mööda veri jõuab südamest paremasse jalatalda.

2. Kirjuta konspekti, joonista skeem ja õpi pähe veresooned (koos kehaosadega, kus antud veresoon paikneb), mis toovad verd peensoolest südamesse ja veresooned, mida mööda veri jõuab südamest vasakusse peopessa.

3. Kirjuta konspekti, joonista skeem ja õpi pähe veresooned (koos kehaosadega, kus antud veresoon paikneb), mis toovad verd pärasoolest südamesse ja veresooned, mida mööda veri jõuab südamest tühisoolde.

4. Kirjuta konspekti, joonista skeem ja õpi pähe veresooned (koos kehaosadega, kus antud veresoon paikneb), mis toovad verd kopsudest südamesse ja veresooned, mida mööda veri jõuab südamest suuraju kiirusagarasse.

5. Vasta küsimusele, kas ja missuguse näite korral veri läbib ka kopsuvereringet või maksa?

Töö koostamisel kasuta terminite konspekti ja anatoomia ning füsioloogia ja anatoomia õpikuid (vt kohustuslik kirjandus) ja atlast (Sinelnikov 1979 II osa leheküljed: 240, 299, 303, 311, 312, 316, 327, 329, 333, 353, 354, 359, 362, 363, 410).

3Kodutöö: Vere- ja lümfiringe

Leia vale ja asenda õigega!

1. (6p) Südame paremast vatsakesest väljub kopsutüvi arteriaalse verega kopsu, kus toimub gaaside vahetus ja venoosse verega suubub õõnesveenide näol südame vasakusse kotta.

2. (6p) Südame vasakust kojast väljub aort arteriaalse verega varustades kogu organismi ja jõuab tagasi venoosse verega kopsuveenidega südame vasakusse kotta.

3. (6p) Südame paremast vatsakesest väljub kopsutüvi arteriaalse verega kopsu, kus toimub gaaside vahetus ja venoosse verega suubub kopsuveenide näol südame paremasse kotta.

4. Südame vasakust kojast väljub aort arteriaalse verega varustades kogu organismi ja jõuab tagasi venoosse verega südame vasakusse kotta.

Vali õige (õiged) vastus(ed) ja täida lüngad

1. Kopsuväratit läbivad:

1. a. pulmonalis,

2. v. portae,

3. a. renalis,

4. vv. pulmonales.

2. Osast ülakehast, peast, ülajäsemetest toob verd:

1. v. cava inferior,

2. v. portae,

3. v. cava superior.

3. B-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga põhjustab:

1. immunoglobuliin-m tekke;

2. antikehade tekke;

3. tema muutumise plasmarakuks.

4. Tsellulaarset immuunsust tagavad rakud on:

1. T-lümfotsüüdid,

2. B-lümfotsüüdid,

3. tsütokiinid.

5. Missugused on südametegevuse faasid ja märgi kestus: …………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………..

6. Lootel on avatud :

1. ductus arteriosus.

2. ovaalauk

3. ovaalmulk

7. Normaalselt lähtub südamelööki vallandav impulss …………………………..……….. sõlmest.

8. Veri, mis jõuab loote ülakehasse, on segunenud:

1. ductus arteriosusest saabunud verega.

2. v. cava inferiorist saabunud verega.

9. Loote alakehasse jõudmiseks seguneb veri:

1. v. cava inferiorist saabuva verega

2. arteria umbilicalisest saabuva verega

3. v. cava inferiorist ja ductus arteriosusest saabuva verega.

10. Loote alakehasse jõudmiseks seguneb veri:

1. v. cava inferiorist ja ductus venosusest saabuva verega.

2. v. cava inferiorist ja ductus arteriosusest saabuva verega.

11. Maksaväratit läbivad:

1. ureter

2. v. portae

3. ductus hepaticus communis

4. ductus cysticus

12. Neeruväratit läbivad:

1. urethra,

2. v. portae,

3. a. renalis,

4. v. renalis.

13. Veri täidab organismis homöostaasi säilitamise funktsiooni, mis tähendab stabiilseid ..................................................................................................................... väärtusi.

14. Rinnajuha: a) ühineb piimajuhadeks ja suubub parema v. subclavia ja vasaku v. jugularis interna ühinemiskohta; b) moodustub lümfisoonte ühinemisel ja suubub vasaku v. subclavia ja vasaku v. jugularis interna ühinemiskohta.

15. Järjesta südame erutustekke ja -juhtesüsteemi osad: ………...…………………………………… …………………………………………………………………………………………………..………………………………………………………………………………………………………..

16. Kas teistel erutusjuhtesüsteemi osadel (peale sinuatriaalsõlme) on võime erutuse automaatseks tekitamiseks?

1. jah

2. ei.

17. Mitraalklapp on: a) valva atrioventricularis sinistra; b) kolme hõlmaga klapp südame vasakus pooles.

18. Nimeta 3 põhilist anatoomilist erinevust veenide ja arterite vahel. …………………….………… ……………………………………………………………………………………………………...……………………………..……………………………………………………………………...

19. Vatsakeste diastoli ajal on avatud:

1. valva mitralis, valva atrioventricularis dextra

2. valva aortae

20. Vatsakeste süstoli ajal on avatud:

1. poolkuuklapid - valva aortae, valva trunci pulmonalis.

2. hõlmased klapid.

21. Pulsikvaliteedid on ja neid iseloomustame järgmiste terminitega: ……………………………… ……………………………………………………………………………………………………

22. Hemopoees haarab enda alla

1. hemostaasi

2. hemolüüsi

3. leukopoeesi

23. Vereplasma valkude ülesanneteks on:

1. hemoglobiini transport

2. osalemine organismi happe-leelistasakaalu tagamisel

3. tagada vereplasma viskoossus

24. Fibrinogeen: a) moodustab 80 % vere kolloidosmootsest rõhust; b) osaleb vere hüübimisel.

25. A-veregrupiga reesuspositiivse verega inimesel on vereplasmas:

1. anti-A antikehad, anti-d antikehad

2. anti-B antikehad, anti-d antikehad

3. anti-B antikehad

26. Pulsilaine leviku kiirus sõltub: ……………………………………………………………...……. ……………………………………………………………………………………………………..

27. Süstoolsest ja diastoolsest rõhust saame rääkida (nimeta veresooned)

Alla 140/90 mm/Hg ……………………...…… ………………………..……, näiteks .............................................................................................. ……………………...............................................

28. Keskmisest rõhust räägime:

1. arterites

2. veenides.

Too näide (arvuline väärtus ja veresoon) koronaarne arter umbes 70 – 110 mmHg

29. Pideva verevoolu arterites kindlustavad elastsed kiud südamest lähtuvate veresoonte seintes -aort ja kopsuarterid (summutus veresooned - venivad/lühenevad).

30. Nimeta 4 verevoolu põhjust veenides

    1. Silelihaskude ebaühtlane

    2. Klapid (sisekesta duplikatuurid) võimaldavad vere liikumist ainult ühes suunas

    3. Lihaste kontraktsioonist (tõstes rõhku õhukeseseinalistes veenides, suunatakse veri südame suunas, klapid takistavad vastassuunas liikumist)

    4. Sissehingamise imevast toimest (alarõhu tõttu rindkereõõnes imetakse veri südamesse)

    5. Lõtvunud kodade imevast jõust

32. Venoosne äravool rectum’i alumisest osast toimub läbi:

1. v. rectalis superiori, v. mesenterica inferiori, v. portae’i;

2. v. rectalis inferiori, v. iliaca interna, v. cava inferiori.

33. Mikrotsirkulatsioon on: veresoonte võrgustik arterioolide ja veenulite vahel

1. portaalvereringe.

2. mikrohattude funktsioneerimine.

3. vere vool kapillaarides

34. Toomasoon ja viimasoon on:

1. neerus;

2. lümfisõlmel;

3. lümfisõlme väratipoolsel pinnal.

35. Lootel on suurima hapnikuküllastusega veri:

1. nabaveenis,

2. nabaarteris,

3. aordi kõhuosas,

4. ülakehasse verd toovates arterites.

36. Erinevate leukotsüütide sisaldust veres kajastab:

1. hemogramm

2. leukogramm

3. elektrokardiogramm

37. Järelkoormus On vasaku vatsakese seina pinge süstoli alguses.Vasak vatsake peab ületama diastoolse rõhu, et avada poolkuuklapid ja väljutada veri vatsakesest.

38. Eelkoormus on südamelihaskiudude lõppdiastoolne venitus

l isaks vt pildid:

1. lümfisõlm

2. lümfisüsteem

3. EKG

4. arterid (südamest elundini)

5. veenid (elundist südameni)

6. süda

7. veri

lisaks vt üle mõistekaardid:

1. immuunsus

2. veregrupid

3. vere hüübimine

4. vere vool südameni

5. verevool elundist südamesse