Добавил:
Upload Опубликованный материал нарушает ваши авторские права? Сообщите нам.
Вуз: Предмет: Файл:
Opimapp_III_17.doc
Скачиваний:
1
Добавлен:
01.07.2025
Размер:
24 Мб
Скачать
☆

4Kodutöö: hingamiselundkond

  1. Hingamiselundkonna moodustavad: Ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, bronhid, vahelihas

  2. Vasak peabronh:

  1. On pikem kui parem peabronh;

  2. jätkab enam hingetoru suunda;

  3. siseneb paremasse kopsuväratisse.

  1. Hingamiselundkonda kuuluvad:

  1. ninaõõs,

  2. kuulmetõri,

  3. tüümus,

  4. kopsutüvi,

  5. rinnajuha.

  1. Sissehingamislihased on Diafragma (n.phrenicus–C3-5), Mm.intercostales externi.

  2. Keskseinandit ehk mediastiinumi piiravad järgmised elundid ja seal paiknevad elundid: on imetajatel rindkereõõnes paiknev kopsudevaheline ruum, mille eesmiseks piiriks on rinnak, külgmiseks mediastinaalne pleura ning tagumiseks lülisammas. Keskseinandis paiknevad süda, tüümus, hingetoru ja söögitoru ning suured veresooned ja lümfisõlmed.

  3. Pleura on:

  1. kopsukelme,

  2. mediastiinum,

  3. serooskelme.

  1. Atmosfäärirõhust a) madalama b) kõrgema rõhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses a) väljavenitatud b) kokkusurutud ja järgivad rindkere mahu muutusi.

  2. Hingetoru asub:

  1. 4.–6. kaelalüli kõrgusel;

  2. 4.–5. rinnalüli kõrgusel;

  3. 6. Kaelalüli kuni 4. Ja 5. Rinnalüli vaheketta kõrgusel.

  1. Hingetoru hargnemist nimetatakse:

  1. Bifurcatio tracheae;

  2. hingetoru-kahendhargus;

  3. bifurcatio aortae.

  1. Hingamiskeskus paikneb:

  1. hüpotaalamuses,

  2. sümpaatikuse tüves,

  3. ajutüves,

  4. piklikajus.

  1. Hingamissagedus on täiskasvanul puhkeolekus:

  1. 14x minutis,

  2. 30x minutis,

  3. 50x minutis.

  1. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab perifeeriast lähtuv informatsioon, mida edastavad mehhano (aeglaselt adapteeruv, kiirelt adapteeruv, lihaskäävid, Golgi kõõluseorgan), kemo (perifeerne, tsentraalne), termo ja valusensorid, mis paiknevad ajusillas.

  2. Nina ja ülemiste hingamisteede limaskestadelt lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad hingamise kaitserefleksid: köhimine, aevastamine

  3. Surfaktant on pindpinevust vähendav aine ja ta vooderdab alveooli seina

  4. Perfusioon ehk verevoolutus on parem a) kopsutippudes; b) kopsupõhimikul.

  5. Alveolaarmembraan lahutab verd alveoolgaasidest ja ta moodustub lameepiteel ja

alveolaarepiteel surfaktant.

  1. Alveolaarne surnud ruum tekib sellest, et alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel ei ole võimalik, sest alveoole ümbritsevas kapillaarides puudub perfusioon ehk verevoolutus

  2. Funktsionaalse surnud ruumi moodustavad: aveolaarne surnud ruum ja anatoomiline surnud ruum

  3. Kopsukapillaarides on vere hapniku osarõhk 40 mm Hg ja alveoolides hapniku osarõhk 100 mm Hg

  4. Hemoglobiini hapnikuküllastus on oksühemoglobiini kontsentratsiooni suhet kogu hemoglobiini kontsentratsiooni

  5. Kopsude ventilatsioon ehk kopsude minutimaht st. ajaühikus (1 minutis) sisse- ja välja hingatud õhu hulk võrdub:

  1. vitaalkapatsiteediga;

  2. vitaalkapatsiteedi ja residuaalmahu summaga;

  3. Hingamismahu ja hingamissageduse korrutisega.

  1. Kopsude eluline mahtuvus ehk VC (vitaalkapatsiteet)– maht, mida pärast maksimaalset sissehingamist saab välja hingata (ta on kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks) moodustub (HM+IRV+ERV) HM - sisse või välja hingatud õhu kogus, IRV - maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata, ERV – maht, mida peale väljahingamise lõppu on võimalik maksimaalselt välja hingata

  2. Arteriaalse vere O2 osarõhu languse (hüpoksia) korral täheldatakse kopsude ventilatsiooni

  1. vähenemist,

  2. tõusu,

  3. hüperventilatsiooni.

  1. Arteriaalse vere CO2 osarõhu tõus on: a) hüpoksia b) hüperkapnia c) düspnoe

Hingamise pildid

Соседние файлы в предмете [НЕСОРТИРОВАННОЕ]