- •Õpimapp
- •Loengute tekstid
- •1 Vereringe terminid
- •1.1Suur e. Süsteemne vereringe
- •1.2Ülajäseme veenid
- •1.3Rindkere veenid
- •1.4Alumise õõnesveeni süsteem
- •1.5Kõhuõõneveenid
- •1.6Vaagna ja alajäseme veenid
- •1.7Anastomoosid venoosste süsteemide vahel
- •2Kodutöö: Veresooned
- •3Kodutöö: Vere- ja lümfiringe
- •Vali õige (õiged) vastus(ed) ja täida lüngad
- •4Kodutöö: hingamiselundkond
- •On pikem kui parem peabronh;
- •6. Kaelalüli kuni 4. Ja 5. Rinnalüli vaheketta kõrgusel.
- •Bifurcatio tracheae;
- •Hingamismahu ja hingamissageduse korrutisega.
- •5Kodutöö: Neerud ja suguelundid
- •Limaskest, sile lihaskest, peritoneum
- •Endometrium (näärmete tõttu paks ja kahekihiline (basaalkiht ja funktsionaalkiht) limaskest b) myometrium (müotsüütidest, sidekoest ja veresoontest lihaskest) c) perimetrium (serooskest).
- •6Kodutöö: Seedeelundkond
- •Süljenäärmed
- •Käärsoole limaskesta.
- •Os palatinum, maxilla;
- •Processus alveolaris maxillae.
- •Jämesoole krüpt;
- •Peensoole hatt.
- •7Sisesekretoorsed näärmed, elundid ja nende poolt produtseeritud hormoonid
- •7.1Kodutöö: Sisesekretoorsed näärmed I
- •Atriaalne natriureetiline faktor:
- •Glükagoon
- •7.2Kodutöö: Sisesekretoorsed näärmed II
- •8Kodutöö: Meeleelundid
- •9Kodutöö: Närvisüsteem
- •10Küsimused: Närvisüsteem
- •11 (Despopoulos 2003: 79).
- •13Biofüüsika kodutöö
- •14Kordamisküsimused suuliseks järelarvestuseks
4Kodutöö: hingamiselundkond
Hingamiselundkonna moodustavad: Ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, bronhid, vahelihas
Vasak peabronh:
On pikem kui parem peabronh;
jätkab enam hingetoru suunda;
siseneb paremasse kopsuväratisse.
Hingamiselundkonda kuuluvad:
ninaõõs,
kuulmetõri,
tüümus,
kopsutüvi,
rinnajuha.
Sissehingamislihased on Diafragma (n.phrenicus–C3-5), Mm.intercostales externi.
Keskseinandit ehk mediastiinumi piiravad järgmised elundid ja seal paiknevad elundid: on imetajatel rindkereõõnes paiknev kopsudevaheline ruum, mille eesmiseks piiriks on rinnak, külgmiseks mediastinaalne pleura ning tagumiseks lülisammas. Keskseinandis paiknevad süda, tüümus, hingetoru ja söögitoru ning suured veresooned ja lümfisõlmed.
Pleura on:
kopsukelme,
mediastiinum,
serooskelme.
Atmosfäärirõhust a) madalama b) kõrgema rõhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses a) väljavenitatud b) kokkusurutud ja järgivad rindkere mahu muutusi.
Hingetoru asub:
4.–6. kaelalüli kõrgusel;
4.–5. rinnalüli kõrgusel;
6. Kaelalüli kuni 4. Ja 5. Rinnalüli vaheketta kõrgusel.
Hingetoru hargnemist nimetatakse:
Bifurcatio tracheae;
hingetoru-kahendhargus;
bifurcatio aortae.
Hingamiskeskus paikneb:
hüpotaalamuses,
sümpaatikuse tüves,
ajutüves,
piklikajus.
Hingamissagedus on täiskasvanul puhkeolekus:
14x minutis,
30x minutis,
50x minutis.
Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab perifeeriast lähtuv informatsioon, mida edastavad mehhano (aeglaselt adapteeruv, kiirelt adapteeruv, lihaskäävid, Golgi kõõluseorgan), kemo (perifeerne, tsentraalne), termo ja valusensorid, mis paiknevad ajusillas.
Nina ja ülemiste hingamisteede limaskestadelt lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad hingamise kaitserefleksid: köhimine, aevastamine
Surfaktant on pindpinevust vähendav aine ja ta vooderdab alveooli seina
Perfusioon ehk verevoolutus on parem a) kopsutippudes; b) kopsupõhimikul.
Alveolaarmembraan lahutab verd alveoolgaasidest ja ta moodustub lameepiteel ja
alveolaarepiteel surfaktant.
Alveolaarne surnud ruum tekib sellest, et alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel ei ole võimalik, sest alveoole ümbritsevas kapillaarides puudub perfusioon ehk verevoolutus
Funktsionaalse surnud ruumi moodustavad: aveolaarne surnud ruum ja anatoomiline surnud ruum
Kopsukapillaarides on vere hapniku osarõhk 40 mm Hg ja alveoolides hapniku osarõhk 100 mm Hg
Hemoglobiini hapnikuküllastus on oksühemoglobiini kontsentratsiooni suhet kogu hemoglobiini kontsentratsiooni
Kopsude ventilatsioon ehk kopsude minutimaht st. ajaühikus (1 minutis) sisse- ja välja hingatud õhu hulk võrdub:
vitaalkapatsiteediga;
vitaalkapatsiteedi ja residuaalmahu summaga;
Hingamismahu ja hingamissageduse korrutisega.
Kopsude eluline mahtuvus ehk VC (vitaalkapatsiteet)– maht, mida pärast maksimaalset sissehingamist saab välja hingata (ta on kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks) moodustub (HM+IRV+ERV) HM - sisse või välja hingatud õhu kogus, IRV - maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata, ERV – maht, mida peale väljahingamise lõppu on võimalik maksimaalselt välja hingata
Arteriaalse vere O2 osarõhu languse (hüpoksia) korral täheldatakse kopsude ventilatsiooni
vähenemist,
tõusu,
hüperventilatsiooni.
Arteriaalse vere CO2 osarõhu tõus on: a) hüpoksia b) hüperkapnia c) düspnoe
Hingamise pildid
