- •Õpimapp
- •Loengute tekstid
- •1 Vereringe terminid
- •1.1Suur e. Süsteemne vereringe
- •1.2Ülajäseme veenid
- •1.3Rindkere veenid
- •1.4Alumise õõnesveeni süsteem
- •1.5Kõhuõõneveenid
- •1.6Vaagna ja alajäseme veenid
- •1.7Anastomoosid venoosste süsteemide vahel
- •2Kodutöö: Veresooned
- •3Kodutöö: Vere- ja lümfiringe
- •Vali õige (õiged) vastus(ed) ja täida lüngad
- •4Kodutöö: hingamiselundkond
- •On pikem kui parem peabronh;
- •6. Kaelalüli kuni 4. Ja 5. Rinnalüli vaheketta kõrgusel.
- •Bifurcatio tracheae;
- •Hingamismahu ja hingamissageduse korrutisega.
- •5Kodutöö: Neerud ja suguelundid
- •Limaskest, sile lihaskest, peritoneum
- •Endometrium (näärmete tõttu paks ja kahekihiline (basaalkiht ja funktsionaalkiht) limaskest b) myometrium (müotsüütidest, sidekoest ja veresoontest lihaskest) c) perimetrium (serooskest).
- •6Kodutöö: Seedeelundkond
- •Süljenäärmed
- •Käärsoole limaskesta.
- •Os palatinum, maxilla;
- •Processus alveolaris maxillae.
- •Jämesoole krüpt;
- •Peensoole hatt.
- •7Sisesekretoorsed näärmed, elundid ja nende poolt produtseeritud hormoonid
- •7.1Kodutöö: Sisesekretoorsed näärmed I
- •Atriaalne natriureetiline faktor:
- •Glükagoon
- •7.2Kodutöö: Sisesekretoorsed näärmed II
- •8Kodutöö: Meeleelundid
- •9Kodutöö: Närvisüsteem
- •10Küsimused: Närvisüsteem
- •11 (Despopoulos 2003: 79).
- •13Biofüüsika kodutöö
- •14Kordamisküsimused suuliseks järelarvestuseks
5Kodutöö: Neerud ja suguelundid
Lõplik uriin moodustub: .................................................................................................................. (nimeta protsessid ja toimumise koht).
Vee liikumine aine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale on:
osmoos
difusioon
endotsütoos
Ööpäevas tekib uriini tavaliselt
0,5 ℓ
1,0 ℓ
5,5 ℓ
Diureesi suurendavad hormoonid produtseeritakse …….…………………..………….…………. (nimeta näärmed) on .…………………………………………................. (2 hormooni sõnadega)
Neerutorukestes toimub
tagasiimendumine läbi glomerulaarfiltri
esmasuriini kontsentreerimine
lõpliku uriini kontsentreerimine
Naise kusiti:
on vesica urinaria ja tupeesiku vahel
2,5- 4 cm pikkune,
7-8 mm pikkune.
Miktsiooni tagavad:
parasümpaatilised kiud 2.- 4.sakraalsegmendist
välise sulgurlihase kontraktsioon
kusepõie seina silelihaskiudude kokkutõmme
Filtratsioonirõhu esmasuriini moodustamiseks tagab piisav vererõhk …………………………… ……………………………….…… (nimeta veresoonte asukoht ja nimetus) ja filtratsioonirõhku vähendavad ………………………………………………………...………..……………………
Glomerulaarfiltratsioonil on filtriks ……………………………………………………………....
Kusepõiest väljub:
kusejuhad (ureter);
kusiti (urethra);
pelvis renalis.
Neeruväratit läbivad:
urethra,
a. renalis,
v. portae,
v. renalis.
Diureesi vähendavad hormoonid on .…………………………….……………………………..… (nimeta 2 hormooni). Ja neid produtseerivad (nimeta elund) …………………………………..…
Neerud paiknevad:
kõhuõõne tagaseinal;
nimmepiirkonna retroperitoneaalruumis;
vaagnaõõnes,
epigastriumis.
Esmasuriin imendub tagasi:
funiculus spermaticusest,
nefronitorukestest,
neeruvaagnast,
päsmakesekihnust,
colon ascendensist.
Kusepõis asub:
häbemeliiduse taga, pärasoole ees;
häbemeliiduse taga, emaka ees;
prostatast üleval pool.
Vasak neer:
on paremast poole lülikeha võrra madalamal;
puutub kokku mao ja kõhunäärmesabaga;
on ümbritsetud kolme kihnu poolt.
Isotoonilise lahuse osmootne rõhk on võrdne:
vereplasma osmootse rõhuga;
0,9% NaCl lahuse osmootse rõhuga;
vere onkootse rõhuga.
Parem neer paikneb:
retroperitoneaalselt;
12. rinnalüli- 3. nimmelülikeha ülemise poole kõrgusel;
parema maksasagara taga;
parema maksasagara ees.
Neeru läbilõikel on näha:
neerukoor, neerusambad, neeruvaagen;
neerupüramiidid, neerukoor, neerukarikad;
neerunäsad, neerupüramiidid;
neerukarikad, neeruvaagen.
Järjesta nefroni osad: a) proksimaalne vääniline toruke, Henle ling, distaalne vääniline toruke; b) proksimaalsed vääniline ja sirge toruke, Henle ling, distaalsed sirge ja vääniline toruke.
Mehe sisemised suguelundid on:
seemnejuhad,
seemnepõiekesed,
eesnääre,
suguti,
munandikott,
testised.
Naise sisemised suguelundid on:
ovarium,
tuba uterina,
uterus,
clitoris,
vagina.
Naise kusiti pikkus on: a) 25 cm b) 3,5 cm, c) 4 cm.
Naise kusiti avaneb:
tupesuudme ees;
tupeesikusse;
emakakaela;
clitorisest 2,5–3 cm tagapool.
Kusepõis paikneb:
väikevaagna tagumises osas;
tupe taga;
tupe ees;
väikevaagna eesmises osas, häbemeliiduse taga.
Tagasiimendunud urobilinogeenist satub …………… ja konverteerub uriini mikrofloora toimel uriinile iseloomulikku värvust andvateks kollasteks urobiliinideks.
Niudesoole lõpuosas ……………ensüümide toimel vabastatakse glükuroonhappejäägid ja bilirubiin redutseeritakse värvituteks uroprofobilinogeenideks. Nende põhiosa oksüdeerub jämesoole lõpuosa …………toimel urobiliinideks, mis annavad väljaheitele pruunika värvuse.
Kusepõide suubuvad: a) kusiti (urethra); b)kusejuhad (ureter); c) pelvis renalis.
Kusepõie seina moodustavad:
