66. D.McClellandi Saavutustevajaduse teooria põhiseisukohad ning erinevus a.Maslow Vajadustepüramiidi teooriast

D. McClellandi saavutustevajaduse teooria ütleb, et inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile:

1. saavutusvajadus - soov saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi

2. suhtlemisvajadus - suur osa lähedastel sõprussuhetel, uute sõprade leidmisel, üksindushirmul, teiste abistamisel. Tähtis on üksteise mõistmine.

3. võimuvajadus - tingib soovi kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, nende eest vastutada. See on vajadus juhtida ja suunata teiste inimeste tegevust.

Inimestel on teatud motivatsiooni tõukejõud (tugev soov millegi suhtes), mis lähtub kultuurilisest keskkonnast, milles nad elavad. Need tõukejõud mõjutavad seda, kuidas inimesed näevad oma tööd ja elu.

Motivatsiooni tõukejõudude tundmine võimaldab juhil mõista iga töötaja töössesuhtumist. See võimaldab valida iga töö jaoks sobivaima inimese.

A.Maslow i väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt: kui madalama taseme vajadused on rahuldatud, püüavad inimesed saavutada järgmise astme vajaduste täitumist. Mida lähemale inimene jõuab mingi teatud vajaduse rahuldamisele, seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal seisev vajadus. Rahuldatud vajadus ei ole enam stiimul. Selleks, et kedagi motiveerida, tuleb mõista millisel tasandil ta hetkel asub.

1. Füsioloogilised vajadused - Toit, vesi, õhk, põhipalk

2. Turvalisuse, ohutuse vajadus - Stabiilsus (sõja, vägivalla puudumine), pensioniplaanid, kindel töö, töö ohutus.

3. Sotsiaalsed vajadused - Sõprus (perekond, sõbrad), sõbrad töökollektiivis, grupid tööl, kliendid.

4. Tunnustuse vajadus - staatus (perekonna, sõprade tunnustus), ametinimetus (kõrge staatus, suurem vastutus)

5. Eneseteostus - Saavutus (haridus, hobi, isiksuslik kasv), väljakutset esitav töö (võimalused loovuseks, tulemuste parandamiseks)

67. C.Alderfer´I erg teooria põhiseisukohad

E - existence (eksistentsi vajadus) - baasvajadus ellujäämiseks (füüsiline ja materiaalne heaolu)

R - relatedness (seostatuse vajadus) - vajadus luua ja hoida häid sotsiaalseid suhteid

G - growth (kasvuvajadus) - enesearengu ja edukuse vajadus

Alderfer ei arva, et madalamad vajadused peavad olema rahuldatud, enne kui kõrgemad saavad hakata toimima.

Samuti arvas ta, et kui vajadus on rahuldatud, siis ei kao veel selle motiveeriv aspekt.

ERG-teooria sisaldab ka unikaalset frustratsiooni-regressiooni printsiipi:

Juba rahuldatud madalamate astmete vajadus võib muutuda uuesti aktiivseks ning mõjutada käitumist, kui kõrgema astme vajadust ei suudeta rahuldada.

68. S. Adamsi Võrdsuse teooria põhiseisukohad

Inimeste peamiseks motiiviks on sotsiaalse õigluse tase. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega.

Võrdsuse all mõeldakse seda, et konkreetse inimese tulemuse ja panuse suhe võrdub teise inimese tulemuse ja panuse suhtega. Tulemus - see, mida inimene saab oma töö eest (palk, tunnustus, sotsiaalsed suhted). Panus - lojaalsus, kogemused, pingutus, haridus, kohusetunne.

Ebavõrdsus esineb kui:

1. minu tulemuse ja panuse suhe on suurem kui teise töötaja tulemuse ja panuse suhe - ülemaksmise situatsioon

2. minu tulemuse ja panuse suhe on väiksem kui kolleegi tulemuse ja panuse suhe - alamaksmise situatsioon.

Tingimused, mis tunduvad võrdsete või ebavõrdsetena, põhinevad inimese tajul. Ebavõrdsus on suhteline. Selleks, et hoida oma firma töötajate töömotivatsiooni, peaks hoidma neid suhteliselt ülemakstuna.

Inimene püüab muuta enda jaoks ebaõiglast olukorda, olles ükskõiksem töö tegemise suhtes, käies ültimaatumeid nõudmas või lahkudes töölt.