Добавил:
Upload Опубликованный материал нарушает ваши авторские права? Сообщите нам.
Вуз: Предмет: Файл:
Juhtimiseeksamikonspekt.docx
Скачиваний:
5
Добавлен:
01.07.2025
Размер:
146 Кб
Скачать
☆

107. Kommunikatsiooni tasandid.

Intrapersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlemine iseendaga.

Interpersonaalne kommunikatsioon ehk inimestevaheline suhtlemine.

Grupikommunikatsioon ehk rühmasuhtlemine.

Massikommunikatsioon ehk massiteabelevi hõlmab korraga väga paljusid erinevatesse grupidesse kuuluvaid inimesi ehk massiauditooriumi, mille poole pöördub kommunikaator, kes tavaliselt ei esinda iseennast.

108. Teate edastamise mudelid

109. Ametisuhtlemise sisu

Ametisuhtlemine on rollipõhine suhtlemine, see on organisatsiooni toimimiseks vajalike rollide realiseerimisviis. Ametisuhtlemine ja seal toimuv teabevahetus, partneritaju ja vastastikune mõjutamine on määratletud organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise protsessi poolt. Ametisuhtlemises on esmatähtis arvestada organisatsiooni huvisid.

• Ametisuhtlemise peamisteks vormideks on: 1. ametivestlus 2.koosolek ja nõupidamine

3. avalikkussuhete kujundamine 4.läbirääkimised 5.ametikirjad

110. Ametisuhtlemise peamised liigid

Ametisuhtlemine on rollipõhine suhtlemine, see on organisatsiooni toimimiseks vajalike rollide realiseerimisviis. Ametisuhtluses toimub teabevahetus, partneritaju ja vastastikune mõjutamine, mille käigus jälgitakse organisatsiooni eesmärke ja nende saavutamise protsessi. Tuleb arvestada organisatsiooni huvidega! Peamised vormid:

  • ametivestlus

  • koosolek ja nõupidamine

  • avalikkussuhete kujundamine

  • läbirääkimised

  • ametikirjad

111. Eduka suhtlemise eeldused

Edukas suhtlus kujuneb järgmiste oskuste või vilumuste koostoimel:

  • Kuulamine kui tegevus

  • Kehtestamine kui oskus väljendada selgelt oma soove ja vajadusi

  • Konfliktses olukorras toimetulek, mis tähendab konflikti olemuse mõistmist ja vajadusel oma süü tunnistamist

  • Koostöö partneriga- soov leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus

  • Oskus valida õige käitumisviis vastavalt situatsioonile, st kui on vaja, siis kuulata, kui vaja, siis seista enda eest.

112. Suhtlemisstiilid

  1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil (I)- inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse

  2. Ennast kaitsev (II)- madal avatus ja kõrge tagasiside arvestamise koostoime

  3. Ennast näitav (III)- ollakse äärmiselt avatud, aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral

  4. Ennast teostav (IV)- inimene on maksimaalselt avatud ning võtab teistelt tulevat tagasisidet maksimaalselt arvesse

  5. Endaga kokkuleppiv (V)- avatus teistele ja tagasiside arvestamine esinevad mõlemad keskmisel määral.

113. Suhtlemisbarjäärid

  1. Personaalsed barjäärid- emotsioonid, väärtushinnangud, erinev haridustase, sugu, rass, sotsiaalne staatus, halb kuulamisharjumus jne.

  2. Füüsilised barjäärid- suur vahekaugus, müra, valgus jne.

  3. Semantilised barjäärid- suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid, kindla tähendusega teod.

  4. Valikuline tajumine- nähakse ja kuuldakse seda, mida soovitakse näha ja kuulda. Pööratakse tähelepanu sellele, mis järeldub ootustest või võimendab seda.

  5. Kultuurimõju- eri kultuuridest pärit inimesed kalduvad etnotsentrismi ehk eelistavad oma kultuuri teistele.

  6. Tagasiside puudumine- üks või mõlemad (suhtlevad) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist.

  7. Rolliootused ja staatus- alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega.

Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi, mis võivad osutuda valeks.

Соседние файлы в предмете [НЕСОРТИРОВАННОЕ]