- •12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad
- •13. Inimressursi koolkonna esindajad ja põhiseisukohad
- •14. Enamlevinud kvantitatiivsete teooriate põhiseisukohad
- •15. Erinevate kaasaegsete juhtimisteooriate esindajad ja põhiseisukohad
- •16. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda mõjutavad tegurid
- •17. Pest analüüsi selgitus
- •18. Organisatsiooni keerukus ja muutlikkus
- •19. Organisatsioonikultuuri mõiste
- •20. Organisatsioonikultuuri tegurid
- •21. Organisatsioonikultuuri tasandid
- •22. Eetilise juhtimise põhimõtted
- •34. Põhiväärtuste mõiste
- •35. Strateegilise juhtimise protsess
- •36. Swot analüüsi selgitus
- •37. Organisatsiooni strateegia tasandid
- •38. Korporatsiooni taseme strateegiad
- •39. Äritaseme strateegiad
- •40. Viie konkurentsijõu mudel (m.Porter)
- •41. Tulemusjuhtimise mõiste
- •42. Tulemusjuhtimise põhiseisukohad
- •47. Töökorralduse täiustamise võimalused
- •48. Protseduurireeglid - mõiste ja sisu
- •49. Organisatsiooni struktuuri mõiste
- •60. Juhi ja liidri erinevuse selgitus
- •61. 7S teooria (McKinsey) selgitus
- •62. Liidri isiksuse omaduste teooriate selgitus
- •63. Juhtimise käitumisteooriad (k.Lewin, r. Likert), (d.McCregor X ja y teooria), (r.Blake ja j. Mouton Juhtimise võrkmudel)
- •64. Eestvedamise situatsiooniteooriad
- •65. Motivatsiooni mõiste
- •66. D.McClellandi Saavutustevajaduse teooria põhiseisukohad ning erinevus a.Maslow Vajadustepüramiidi teooriast
- •67. C.Alderfer´I erg teooria põhiseisukohad
- •68. S. Adamsi Võrdsuse teooria põhiseisukohad
- •69. V.Vroom´I Ootuste teooria põhiseisukohad
- •70. F.Hezbergi Kahe-faktori teooria põhiseisukohad
- •71. J.Hackman´I ja g.Oldham´I Töö Omaduste teooria põhiseisukohad
- •82. Kontrolli erinevad liigid
- •83. Kontrolli protsess
- •84. Mõjuvõimu mõiste
- •85. Mõjuvõimu allikad
- •86. Otsustamise mõiste
- •107. Kommunikatsiooni tasandid.
- •108. Teate edastamise mudelid
- •109. Ametisuhtlemise sisu
- •110. Ametisuhtlemise peamised liigid
- •111. Eduka suhtlemise eeldused
- •112. Suhtlemisstiilid
- •113. Suhtlemisbarjäärid
- •114. Sisekommunikatsiooni probleemid
- •115. Organisatsiooni arengu sisu
- •116. L.Greiner´I organisatsiooni kasvufaaside mudel
- •117. Kaasava juhtimise sisu
- •118. Muudatuste juhtimise sisu
- •119. Muudatuste elluviimise protsess
- •120. Muutustele vastuseisu inimlikud põhjused
- •121. Õppiva organisatsiooni sisu
- •122. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid
- •123. Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad jõud
107. Kommunikatsiooni tasandid.
Intrapersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlemine iseendaga.
Interpersonaalne kommunikatsioon ehk inimestevaheline suhtlemine.
Grupikommunikatsioon ehk rühmasuhtlemine.
Massikommunikatsioon ehk massiteabelevi hõlmab korraga väga paljusid erinevatesse grupidesse kuuluvaid inimesi ehk massiauditooriumi, mille poole pöördub kommunikaator, kes tavaliselt ei esinda iseennast.
108. Teate edastamise mudelid
109. Ametisuhtlemise sisu
Ametisuhtlemine on rollipõhine suhtlemine, see on organisatsiooni toimimiseks vajalike rollide realiseerimisviis. Ametisuhtlemine ja seal toimuv teabevahetus, partneritaju ja vastastikune mõjutamine on määratletud organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise protsessi poolt. Ametisuhtlemises on esmatähtis arvestada organisatsiooni huvisid.
• Ametisuhtlemise peamisteks vormideks on: 1. ametivestlus 2.koosolek ja nõupidamine
3. avalikkussuhete kujundamine 4.läbirääkimised 5.ametikirjad
110. Ametisuhtlemise peamised liigid
Ametisuhtlemine on rollipõhine suhtlemine, see on organisatsiooni toimimiseks vajalike rollide realiseerimisviis. Ametisuhtluses toimub teabevahetus, partneritaju ja vastastikune mõjutamine, mille käigus jälgitakse organisatsiooni eesmärke ja nende saavutamise protsessi. Tuleb arvestada organisatsiooni huvidega! Peamised vormid:
ametivestlus
koosolek ja nõupidamine
avalikkussuhete kujundamine
läbirääkimised
ametikirjad
111. Eduka suhtlemise eeldused
Edukas suhtlus kujuneb järgmiste oskuste või vilumuste koostoimel:
Kuulamine kui tegevus
Kehtestamine kui oskus väljendada selgelt oma soove ja vajadusi
Konfliktses olukorras toimetulek, mis tähendab konflikti olemuse mõistmist ja vajadusel oma süü tunnistamist
Koostöö partneriga- soov leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus
Oskus valida õige käitumisviis vastavalt situatsioonile, st kui on vaja, siis kuulata, kui vaja, siis seista enda eest.
112. Suhtlemisstiilid
Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil (I)- inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse
Ennast kaitsev (II)- madal avatus ja kõrge tagasiside arvestamise koostoime
Ennast näitav (III)- ollakse äärmiselt avatud, aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral
Ennast teostav (IV)- inimene on maksimaalselt avatud ning võtab teistelt tulevat tagasisidet maksimaalselt arvesse
Endaga kokkuleppiv (V)- avatus teistele ja tagasiside arvestamine esinevad mõlemad keskmisel määral.
113. Suhtlemisbarjäärid
Personaalsed barjäärid- emotsioonid, väärtushinnangud, erinev haridustase, sugu, rass, sotsiaalne staatus, halb kuulamisharjumus jne.
Füüsilised barjäärid- suur vahekaugus, müra, valgus jne.
Semantilised barjäärid- suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid, kindla tähendusega teod.
Valikuline tajumine- nähakse ja kuuldakse seda, mida soovitakse näha ja kuulda. Pööratakse tähelepanu sellele, mis järeldub ootustest või võimendab seda.
Kultuurimõju- eri kultuuridest pärit inimesed kalduvad etnotsentrismi ehk eelistavad oma kultuuri teistele.
Tagasiside puudumine- üks või mõlemad (suhtlevad) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist.
Rolliootused ja staatus- alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega.
Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi, mis võivad osutuda valeks.
