- •12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad
- •13. Inimressursi koolkonna esindajad ja põhiseisukohad
- •14. Enamlevinud kvantitatiivsete teooriate põhiseisukohad
- •15. Erinevate kaasaegsete juhtimisteooriate esindajad ja põhiseisukohad
- •16. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda mõjutavad tegurid
- •17. Pest analüüsi selgitus
- •18. Organisatsiooni keerukus ja muutlikkus
- •19. Organisatsioonikultuuri mõiste
- •20. Organisatsioonikultuuri tegurid
- •21. Organisatsioonikultuuri tasandid
- •22. Eetilise juhtimise põhimõtted
- •34. Põhiväärtuste mõiste
- •35. Strateegilise juhtimise protsess
- •36. Swot analüüsi selgitus
- •37. Organisatsiooni strateegia tasandid
- •38. Korporatsiooni taseme strateegiad
- •39. Äritaseme strateegiad
- •40. Viie konkurentsijõu mudel (m.Porter)
- •41. Tulemusjuhtimise mõiste
- •42. Tulemusjuhtimise põhiseisukohad
- •47. Töökorralduse täiustamise võimalused
- •48. Protseduurireeglid - mõiste ja sisu
- •49. Organisatsiooni struktuuri mõiste
- •60. Juhi ja liidri erinevuse selgitus
- •61. 7S teooria (McKinsey) selgitus
- •62. Liidri isiksuse omaduste teooriate selgitus
- •63. Juhtimise käitumisteooriad (k.Lewin, r. Likert), (d.McCregor X ja y teooria), (r.Blake ja j. Mouton Juhtimise võrkmudel)
- •64. Eestvedamise situatsiooniteooriad
- •65. Motivatsiooni mõiste
- •66. D.McClellandi Saavutustevajaduse teooria põhiseisukohad ning erinevus a.Maslow Vajadustepüramiidi teooriast
- •67. C.Alderfer´I erg teooria põhiseisukohad
- •68. S. Adamsi Võrdsuse teooria põhiseisukohad
- •69. V.Vroom´I Ootuste teooria põhiseisukohad
- •70. F.Hezbergi Kahe-faktori teooria põhiseisukohad
- •71. J.Hackman´I ja g.Oldham´I Töö Omaduste teooria põhiseisukohad
- •82. Kontrolli erinevad liigid
- •83. Kontrolli protsess
- •84. Mõjuvõimu mõiste
- •85. Mõjuvõimu allikad
- •86. Otsustamise mõiste
- •107. Kommunikatsiooni tasandid.
- •108. Teate edastamise mudelid
- •109. Ametisuhtlemise sisu
- •110. Ametisuhtlemise peamised liigid
- •111. Eduka suhtlemise eeldused
- •112. Suhtlemisstiilid
- •113. Suhtlemisbarjäärid
- •114. Sisekommunikatsiooni probleemid
- •115. Organisatsiooni arengu sisu
- •116. L.Greiner´I organisatsiooni kasvufaaside mudel
- •117. Kaasava juhtimise sisu
- •118. Muudatuste juhtimise sisu
- •119. Muudatuste elluviimise protsess
- •120. Muutustele vastuseisu inimlikud põhjused
- •121. Õppiva organisatsiooni sisu
- •122. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid
- •123. Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad jõud
60. Juhi ja liidri erinevuse selgitus
Juht tuleneb ametlikust organisatsioonist koos konkreetsete õiguste ja kohustustega organisatsiooni tegevuse ja eesmärkide ees. Talle on antud ameti- ja positsiooniga võim. Juht e juhataja MANAGER teeb asju õigesti.
Juhid: mõjutavad staatuse ja võimuga, seavad eesmärgid lähtudes praktilistest vajadustest, toetavd reeglitele ja protseduuridele, fokuseeritud lühiajaliste eesmärkide täitmisele.
Liider on kas ametlik või mitteametlik juht, kes reaalselt ja efektiivselt mõjutab kollektiivis kaastöötajaid, kelle sõna maksab. Eestvedamine või liiderlus ( leadership) ei ole võimalik ilma meeskonna olemasoluta. Juht e liider LEADER teeb õigeid asju.
Liidrid: inspireerivad pühendumust, loovad “õpivat keskkonda”, ületavad organisatsiooni piire, fokuseeritud pikaajalistele eesmärkidele.
61. 7S teooria (McKinsey) selgitus
Teooria võtab kokku iga organistastiooni juhtimise 7 põhilist aspekti, millega iga juht igapäevaselt tegeleb. Mudeli visuaalne kujund on kuusnurk, mille tipudeks on
( alustades ülevalt paremale kellaosuti suunas): 1.struktuur, 2. süsteemid, 3.stiil, 4. töötajad ( staff ), 5. oskused ( skills), 6. strateegia. Kuusnurga keskel on nn 7. jagatud väärtused (shared values ). Kuusnurga ülemine osa ( strateegia, struktuur, süsteemid ) on nn hard S´d ehk jäigad S´d need on 3 põhilist aspekti, millega tegeleb manager tüüpi juht . Kuusnurga 3 alumist tipu (stiil, töötajad, oskused) ja (NB!!!) jagatud väärtused on nn 4 soft S´i. Iga kuusnurga tipu juurest väljuvad 2 joont mis seovad selle konkreetse aspekti teistega (nt. struktuur on seotud stiili- ja oskustega; süsteemid strateegia- ja töötajatega jne) Juht kui liider e eestvedaja tegeleb kõigi 7 aspektiga ja tänu sellele tekib sünergia : tervik osutub suuremaks kui koostisosade summa. Antud teooria on laialdaselt kasutatav Jaapani kvaliteedijuhtimises.
62. Liidri isiksuse omaduste teooriate selgitus
Liidri omaduste kompleksse e “suur mehe” teooriaid on loodud palju ja nad erinevad üksteisest omaduste järjestuse või mõistete üldistusmahu poolest. Peamine idee: liidriks sünnitakse mitte saadakse. Eesmärkide saavutamisele orienteeritud grupis aitavad liidrit järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, oskus operatiivselt mõelda, kõne- ja keeleoskus.
K. Davis oma teoorias toob välja järgmised liidri omadused: intelligentsus - üldine arukus ja taibukus, sotsiaalne küpsus - liidri emotsionaalne tasakaalukus, sisemine motivatsioon - tavalisest suurem vastutustunne, hoiak inimsuhetele - soov olla tähelepanu keskpunktis.
Gary Yukl teooria liidrite omadused ja oskused:
osavõtlikus, inimlikus, usaldusväärsus
oskus kaastöötajaid motiverida
meeskonna ja kootöö oskused
suhtlemise sh kuulamiseoskus
oma mõtete ja ideede edasiaandmise veenvus
otsustus- ja vastutusvõime
tasakaalukus kriitilises olukoras
Karimaatilise liidri omadused: enesekindlus, dominerimine, pindlik rollid valdamine, endast mulje kujundamine, isklik veetlus, külgetõmme.
