63. Juhtimise käitumisteooriad (k.Lewin, r. Likert), (d.McCregor X ja y teooria), (r.Blake ja j. Mouton Juhtimise võrkmudel)

Kurt Lewini järgi 3 juhtimisstiili:

• autokraatlik - käskiv, kontrolliv, domineeriv.

• demokraatlik - loob usaldusliku õhkkonda, pühendumust ja vastatikust respekti.

• mittevahelesegav e passiivne - juht väldib võimu ja vastutust, töötajad motiveerivad ennast ise.

Rensis Likert arendas edasi K.Lewini teooriat ja tõi välja 4 juhtimisstiili:

• ekspluateeriv autokraat

• heatahtlik autoktraat

• konsulteeriv demokraat

• osavõtlik demokraat

D.McCregor X ja Y teooria jagab juhte ja suhtumist töötajatesse 2 leeri

• X teooria on juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus: töötajad ei tunne töö vastu huvi, neid peab sundima töötama, ähvardama karistusega, nad väldivad vastutust ja tahavad olla juhitud.

• Y teooria oponeerib X teooriale: töötajad seavad iseendale eesmärke vastavalt sellele mida nad ise töö juures tähtsaks peavad, eesmärkide tähtsusaste sõltub tasust, tänapäeva tööstuses kasutatakse töötajate intellekti potentsiaali vähe, võime kasutada fantaasiat, loovust eesmärkide täitmisel on ka tavatöötajate tasandil üsna levinud.

R.Blake ja J.Mouton Juhtimise võrkmudel nn Managerial gride

on loonud mudeli, mille x teljestikul on töö prioriteet ( 1 kuni 9 punkti ) ja y teljestikul on inimsuhted 1 kuni 9. Vastavalt liidrite juhtimise analüüsile on võimalik antud teooria põhjal välja tuua 5 põhilist juhtimisstiili:

• 1(x) /1 (y) - juht hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale: parandamist vajav juhtimine

• 9/1 - juht on orienteeritud tööle, inimesi ei arvesta: tulemusele suunatud juhtimine

• 1/9 - juht on orienteeritud inimestele ja suhtele: nn “küla-klubi” juhtimine

• 5/5 - juht püüab hoida orientatsiooni inimeste ja tööle tasakaalus, kuid ei arvesta kumbagi piisavalt: nn “Kesktee” juhtimine

• 9/9 - juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui ka inimestele: meeskonna juhtimine

64. Eestvedamise situatsiooniteooriad

Eesmärk on leida erinevatele olukordadele vastavad liidristilid (aeg ja koht)

Liidri efektiivsust mõjutavad:

• ülesande olemus selle liik , komplekssus, tehnoloogia, maht

• otsese juhi liidristiilid

• rühmanormid

• kontrolli ulatus

• välisohud ja -surve

• organisatsioonikultuur

F.Fiedleri teooria põhjal sõltub rühma tegevuse efektiivsus: juhiliidri oskusest oma alluvatega suhtlemisel, olukorra kontollitavusest, sellest, mil määral mõjutab olukord liidrit.

Situatiivne eestvedamisteooria Hersey-Blanchard. Selle järgi eraldub 4 põhilist eestvedamisstiili, mida valitakse vastavalt ajale ja olukorrale: delegeeriv ( deegeerib vastutuse järgijale, järgija võib olla liidrist võimekam), käskiv e autokraatlik (jagab juhiseid ja kontrolib tegevust ), osalev e toetav (jagab ideid ja haarab järgijaid otsustustamisprotsessi), selgitav e konsulteeriv ( liider valib koos järgijatega eesmärkidee saavutamise teed).

65. Motivatsiooni mõiste

Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. See on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma.

Motiiv annab käitumisele energia ja jõu. Motiiv määrab ära tegevuse suuna.

Tegelik motivatsioon inimese töö tegemiseks on määratud kolme grupi tegurite poolt:

1. Inimese vajadused, ootused, eesmärgid

2. Vahetu ühiskond: töögrupp, perekond

3. Ühiskond tervikuna.